Vivian Schotowsky hõbeehete ja maalide näitus

 Kolmapäeval, 4. novembril avati Kohila raamatukogus Vivian Schotowsky hõbeehete ja maalide näitus. Vitriinides eksponeeritakse kunstniku Uus-Meremaa paua kividega kaunistatud hõbeehteid. Seekordne hõbeehete näitus on inspiratsiooni saanud merest. "Näitusel lainetavad minu hõbeehted rahulikult ja möllavate lainetena. Eesti merekivisid võib leida minu hõbedaste merelainete vahel".Vivian on loonud ehteid juba 46 aastat  ja on siiani armunud sellesse imelisse metalli. 

Näitusesaalis on Viviani maalid Uus-Meremaa ja Eestimaa kaunist loodusest. Maalide sünniloost kirjutab autor:  "1993. aasta detsembrist 1994. aasta veebruarini, mil seal algab kevad-suvine aeg, oli mul õnn viibida Uus-Meremaal, kus maalilsin need looduspildid."

Eksootilistele Uus-Meremaa vaadetele lisaks saab külastaja nautida Viviani noorusajal  maalitud Eesti maastikke ja merevaateid. Ehedatel maalidel on kujutatud Saaremaa, Lääne-Virumaa ja Pärnumaa kauneid paiku.

Näitused on avatud 2. detsembrini!

Tulge imetlema suurepärast loomingut!

Novembrikuu lugemissoovitus.

Patrick Deville “Katk ja koolera”.

Varrak 2020.

204 lk.

Tõlkija Triinu Tamm

Alexandre Yersini isa saab lennuõnnetuses surma enne, kui poeg Alexandre sünnib. Ema Fanny ostab Morges’is, Genfi järve ääres, Viigipuude maja ja rajab sinna tütarlaste pansonaadi. Alexandre Yersin pärib isalt putukanäidised, leiab pööningult kohvrist mikroskoobi ja skalpelli. Ta unistab saada  entomoloogiks nagu isa. Ülikooliõpinguid alustab ta Marburgis. Ta on kahekümneaastane ja elab nüüdsest oma elu saksa keeles.

Romaani peategelaseks on arst, teadlane ja maadeavastaja Alexandre Yersin (1863–1943), kes on  teaduse ja meditsiini ajalukku jätnud väga olulise jälje. Just tema oli see, kes 1894. aastal tuvastas katkubakteri ja töötas välja vaktsiini, tänu millele õnnestus lõpuks panna piir sellele aastasadu inimkonda vaevanud haigusele. Sellest ka katku ladinakeelne nimetus Yersinia pestis.

Patrick Deville (snd 1957) on tunnustatud ja viljakas prantsuse romaanikirjanik. Pärast filosoofia- ja kirjandusõpinguid Nantesi ülikoolis rändas Deville 1980. aastatel ringi Lähis-Idas, Nigeerias ja Alžeerias, 1990. aastal elas pikalt Kuubal, Uruguays ja Kesk-Ameerikas. Huvi teiste kultuuride ja keelte vastu, mis on viinud Deville’i tema rännakutele, kajastub ka tema romaanides. Nende tegevus leiab sageli aset väljaspool Prantsusmaad, mis polegi prantsuse kirjanduse puhul nii tavaline. Sageli on nende aineseks ajalugu ja tegelasteks päriselt elanud isikud.