Tule osale põnevas paeveeriste maalimise töötoas!

Alustame 2. septembril kell 16. Hilisemad liitujad on samuti oodatud. Õpitoas saavad osaleda nii täiskasvanud kui ka lapsed.

Töötuba juhendab Heli Rohtla.

Kui soovid osaleda, siis anna endast märku raamatukogule,

e-post: kohilaraamat@hot.ee või tel: 4833646.

Töötuba on tasuta.

Näituse avamine 2. septembril

 

Anu Karjatse kalligraafianäitus "Puud ja sõnad"

Kohila raamatukogus saab augusti lõpuni imetleda võrratut kirjakunsti. Näitusel "Puud ja sõnad" on välja pandud Anu Karjatse imeilus kalligraafia. Anu Karjatse alustas kalligraafiaõpinguid 1997. aastal kalligraaf Heino Kivihalli käe all. Anu on täiendanud end Brody Neuenschwanderi ja Tatiana Iakovleva meistriklassides. 

Anu Karjatse on juhendanud kalligraafiakursusi Tallinnas Ukraina Kultuurikeskuse kalligraafiakoolis, Tallinna Rahvaülikoolis, Kuusalus ja Kolgas.

Osalenud ühisnäitustel Eestis ja Soomes.

Uudishimulik ja õpihimuline näituse külastaja saab tutvuda ka kirjakunsti käsitlevate raamatutega. Kirjaõppijal on võimalus uurida erinevaid stiile ja õppida tundma tehnilisi võtteid.

Näitus on avatud 31. augustini!

Olete oodatud!

Ehalill Halliste gobelääninäitus "Pae peal"

Ehalill Halliste

PAE PEAL

Gobeläänid
eesti rahvuskivi lõikepindade ainestikul.

Paelahmaka põues mu jalge all on merikarpide kohin.
Kuid ainult vaikust, mis palgel tal, ma peoga siluda tohin.
Ellen Niit. Paekivi laul
1965

PAAS ehk paekivi- karbonaatkivimite (lubjakivi, mergel, dolomiit) rahvapärane nimetus eesti keeles.
4. mail. 1992. aastal kinnitati paas ehk lubjakivi Eesti rahvuskiviks. Seda just Lasnamäe ehituspae (Lasnamägi building limestone) võimsa esiletõusu tõttu Põhja-Eesti pankrannikus, kus seda rahvakeeli paekaldana teatakse. Paemurdjad on erinevatele paekihtidele aastasadade jooksul ka otsekohesed ja siirad nimed andnud nagu folkloor ikka: "nutukord", "kollalõug", "ratsatäkk", "papa ja mamma", "mamma tussualune", "tige seitsmene", "tolline nahk", "mädakord" jne. Lasnamäe ehituspaas ei ole värvikirev, aga sellest esmapilgul hallist kivist on võimalik imelisi mustreid välja maalida.

              Kalle Suuroja: Kiviaabits/Eesti kivimid 2004

Paekivi on eesti rahvuskivi, mis oluliselt rikastab meie maa loodust ja kultuuri. Ilma selle rikkuseta poleks meil kirikuid, mõisaid, linnaelamuid ega paljusid teisi paehooneid sellisena nagu nad praegu on. Paeehitised on meid ümbritseva keskkonna endastmõistetav osa, eriti Põhja-Eestis. Selle osa olulisust tajume enamasti alles ajalooga silmitsi seistes, oma kodu ehitades või otsides meenet, mis võiks olla Eesti märk.
                          Helle Perens: Paekivi Eesti ehitistes 2003


Mõni aeg tagasi otsisin väärilist ideed kalli vaimuinimese mälestusmärgi tarvis paekivi käsitlevatest trükistest. Lisaks otsitule leidsin innustava ainese oma vaibaloomingule- eesti paekivide lõikepinnad.


Kivimites olevad elujäljed juhatavad vaatajat Maa ajaloo saladuste juurde, kunagi tärganud elu lätetele. Sellest lättest välja voolanud elujõe teises otsas on inimene ise. 

                                                                     Rein Raudsepp


TÄNAN trükiste autoreid: 

Helle Perens Paekivi Eesti ehitistes I-III 2003-2006 
Kalle Suuroja Kiviaabits/Eesti kivimid 2004


                                                                   Ehalill Halliste     

                                     

                                                    

                                                                             www.ehalillhalliste.com

Olete oodatud külastama meie kodukandi tekstiilikunstniku Ehalill Halliste näitust PAE PEAL.
Näitus on avatud  30. oktoobrini 2020.