Laupäev, 22. veebruar 2020

Rabavat vabariigi aastapäeva!


Sirvime sahtliluule värsiridasid:

mu hing lahkub igal öösel kehast
ja läheb rappa kondama
hõljub pimeduse kohal
laskub laukaauru hingama

ta seisatab tuttava männi juures
ja klammerdub vaigusesse koorde
vahib alla peegeljasse vette
uurib soosilma helendavat pinda

ta kummardub üle kiirgava taeva
ja otsib sealt iseennast
ihkab põhja välja näha
vaatab tumma tühjusega tõtt

mu hing lahkub igal öösel kehast
ja läheb rappa rändama
liipab enne koitu koju
poeb tagasi mu rinnaõõnde magama

                                  Janika Läänemets
                           

Fotod tehtud Rabivere rabas, fotode autor: Ludmilla Anvelt

Reede, 21. veebruar 2020

Raplamaa postkaardid


















Teostus: RAEK
Rahastus: ROL

Fotod: Seily Sõgel-Raid, Herkki Olo, Romet Vaino, Tiina Gill, Terje Atonen, Lembit Michelson, Siim Solman, Katrin Kruusimägi
Kujundus: Seily Sõgel-Raid

Kohila raamatukogust saab osta Raplamaa postkaarte nii üksikult kui komplektina.

Vaata ka: RAEK 
https://www.facebook.com/raek.ee/photos/a.138687419557772/2682674568492365/?type=3&theater

Teisipäev, 18. veebruar 2020

Kohtumine Valdur Mikitaga JÄÄB ÄRA


KOHTUMINE VALDUR MIKITAGA JÄÄB ÄRA
Seoses koroonoviiruse levikuga otsustasime ürituse edasi lükata. 
Loodame, et kohtumine Valdur Mikitaga saab toimuma sügisel 2020. 
Vabandame!

Neljapäeval, 19. märtsil kell 16.00 on raamatukogus külas kirjanik ja semiootik Valdur Mikita.

Valdur Mikita on lõpetanud Tartu Ülikooli bioloogina, 1994 kaitses Tartu Ülikooli semiootika osakonnas magistriväitekirja "Normid ja loov käitumine. Harjutustik tavatu mõtlemise arendamiseks"  ja 2000. aastal doktoritööd "Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias". Eestlaste teadvusse kirjutas Mikita end 2013. a ilmunud ulguvate rehade triloogia teise raamatuga ehk teosega "Lingvistiline mets". 

Valdur Mikital on ilmunud raamatud:
"Äparduse rõõm: keele- ja kultuurimänge" (V. Mikita, 2000)
"Rännak impampluule riiki" (V. Mikita, 2001)
"Kirsiõieturundus: visioon alternatiivsest turundusest" (Fontese Kirjastus, 2004)
"Metsik lingvistika: sosinaid kartulikummardajate külast" (Grenader, 2008)
"Teoreem" (HM, 2011)
"Lingvistiline mets: tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi" (Grenader, 2013)
"Lindvistika ehk metsa see lingvistika", (V. Mikita, 2015)
"Kukeseene kuulamise kunst" (Välgi metsad, 2017)
"Eesti looduse kannatuste aastad : manifest Eesti metsale, kirja pandud iseenda jaoks 2018. aasta suvel ja sügisel, aga kardetavasti sai see liiga sünge" (Välgi metsad, 2018)
"Mikita keeleaabits : põliskeele omailm" (Välgi metsad, 2019 )

Olete oodatud kuulama!


Esmaspäev, 3. veebruar 2020

Veebruarikuu lugemissoovitus.

Pam Jenoff "Pariisi kadunud tüdrukud".
Ersen 2019.
336 lk.
Tõlkija Hels Hinrikson.

Kui Grace Healey tööle minnes läbi Grand Centrali läheb, leiab ta pingi alla lükatud mahajäetud kohvri. Grace ei suuda uudishimu alla suruda ning teeb kohvri lahti. Sealt leiab ta tosina fotot, igal pildil erinev naine. Grace võtab pildid kaasa. Kui ta nendega lõpuks konsulaati jõuab, kogeb naine tõrjuvat suhtumist ning otsustab omal käel välja uurida, kes on naised fotodelt.
Elavalt kujutatud tõsielulistel sündmustel põhinevas raamatus "Pariisi kadunud naised" heidab New York Timesi menukirjanik Pam Jenoff valgust sõja ajal tegutsenud vaprate naiste uskumatutele kangelastegudele ning pajatab lummava loo julgusest ja naistevahelisest sõprusest.
Pam Jenoff on Ameerika kirjanik, advokaat ja õigusteaduse professor. Ta kasvas üles  Evesham Townshipis, õppis Georg Washingtoni Ülikoolis ja Cambridge'i Ülikoolis. kus ta sai magistrikraadi ajaloos. Tal on ka doktorikraad Pennsylvania Ülikooli õigusteaduskonnast. Pam Jenoff elab Philadelphias ja on endine armee ja riigiosakonna ohvitser. Praegu õpetab ta Rutgersi õigusteaduskonnas.
Eesti keeles on temalt varem ilmunud: "Diplomaadi naine" (2015), "Komandandi tüdruk" (2015), "Talvine külaline" (2015), "Saadiku tütar" (2016), "Viimane embus" (2016), "Päästetud" (2017).

Birgit Vaarandi fotonäitus "Mitmepalgeline meri"

Kohila raamatukogus saab imetleda kauneid merevaateid. Birgit Vaarandi fotonäitusel "Mitmepalgeline meri" on valik loodusfotosid eri aastaaegadest.
Birgit Vaarandi: "Näitust merest ajaendas mind tegema armastus mere avaruse ja mitmepalgelisuse vastu, mis on võrsunud pikkadest mere ääres veedetud suvedest".

Birgit Vaarandil tekkis huvi fotograafia vastu juba lapsepõlves, aga tõsisemalt on tegelenud oma hobiga viimased kümme aastat.

2015. aastal pälvis Looduse Aasta Foto konkursil must-valge loodusfoto kategoorias peaauhinna foto Tantsiv Hunt. 2016. aastal sai üks Birgit Vaarandi fotodest Looduse Aasta Foto konkursi žürii tunnustuse.

Näitus on avatud 7. märtsini!

Tulge vaatama!

Näitus "Kuidas me koolis käisime"

Alates 1. veebruarist on avatud põnev ajaloohõnguline näitus. Uudistada saab endisaegset koolielu. Näitus "Kuidas me koolis käisime" on pühendatud Kohila kooli 150. sünnipäevale.
Enamus meie raamatukogu töötajatest on lõpetanud Kohila kooli. Näitusele on välja pandud isiklikud mälestusesemed ja sõpradele ning tuttavatelt kogutud vanad koolitarbed. Nostalgiline väljapanek  peaks äratundmisrõõmu valmistama igas eas endisele koolilapsele.
Tagasivaates kooliaastatele oli see tore aeg, õppides saime kõik tasapisi targemaks.

Täname kõiki, kes meile kooliasju tõid!

Palju õnne, Kohila Gümnaasium!

Näitust saab külastada 29. veebruarini!

Olete oodatud!