Rahulikke pühi!

Tule talves minu juurde

Pane purpurmantel üll

Sinu tulemisest mulle

Mitte iial ei saa küll

Sinu tulemisest äkki

Muremõte muutub heaks

Palun ära ütle mulle 

Kui Sa tulema ei peaks

Tule lumes minu ette

Isegi kui pori maas

Lund siis kujutame ette

Lihtsalt teisiti ei saa

Ära pane pahaks kurbust

See ehk ajapikku kaob

Kingi armastust ja julgust

Tee, et süda rõõmust taoks

Tule üle kuue tuule

Tule läbi unede

Sinu tulemist ma kuulen

Vaikusesse pugedes

Tule kui ei keegi teine

Sina oskad, Sina tead

Ootasin siin juba eile

Täna kirjutasin read

Marek Sadam "Tule talves", kogust "Me saame sellest üle" FD Distribution, 2020

RÕÕMUKÜLLAST JA RAHULIKKU JÕULUAEGA!

Lahtiolekuajad pühade ajal

Kliki fotol, et näha suuremalt 

Raamatukogu on avatud tavapärastel lahtiolekuaegadel. 

Alates 24. novembrist tuleb raamatukogus:

• kanda kaitsemaski või katta nina ja suu. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või need inimesed, kellel on meditsiiniline põhjendus (näiteks astmaatikud või vaegkuuljad);
• järgida 2+2 reeglit;
• sisenedes ja väljudes desinfitseerida käed;
• jälgida ruumides olevaid juhiseid, mitu inimest võib korraga ühes ruumis viibida.

Soovi korral saab soovitud trükised reserveerida e-kataloogi https://raplamaa.webriks.ee/ kaudu, kirjutades raamatukogu e-posti aadressil: kohilaraamat@hot.ee või helistades laenutusosakonna telefonil: 483 3646 / mobiiltelefonil: 5551 5197.

Haigena ära raamatukogu külasta. Raamatukogul on õigus haigussümptomitega külastajat hoonesse mitte lubada.

 

Püsime terved! Hoiame raamatukogud avatud!

Huviringi õpilaste näitus "Alguses lõi Jumal taeva ja maa..."

 Kohila raamatukogu lasteosakonnas on muinasjutu-kunstitoa õpilaste näitus "Alguses lõi Jumal taeva ja maa...". Piibli esimesed peatükid kirjeldavad maailma loomist. "Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Ja maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal. Ja Jumala Vaim hõljus vete kohal. Ja Jumal ütles: "Saagu valgus!" Ja valgus sai. Jumal lahutas valguse pimedusest. Ja Jumal nimetas valguse ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik, esimene päev. (Piiblilood)

Huviringis muinasjutu-kunstituba käib 25 last. Seekordsele näitusele on välja pandud 16 õpilase tööd. Piltide pealkirjad on "Loomine...", "Ingel ilmus...", "Noa laev..., "Paabeli torn" ja "Kurjus maailmas...".

Õpilasi juhendas kunstiõpetaja Heli Rohtla.

Täname kauni näituse eest!

Näitus jääb avatuks 6.jaanuarini!

Irmeli Vaher-Jaansoni maalide näitus "Valgus, värvid, varjud toas ja õues"

Nüüd on õige aega tulla Kohila raamatukokku ja vaadata meie uut näitust.

5. detsembrist kuni 30. jaanuarini saab külastada Irmeli Vaher-Jaansoni maalinäitust pealkirjaga „Valgus, värvid, varjud toas ja õues“. Esindatud on valik natüürmorte ehk vaikelud tubasest poolest, kuid ei puudu ka kunstniku lemmiktemaatika – kodumaised vesised maastikud ja mitmekihilised metsasügavused.

Aastail 1987–1990 õppis Irmeli Vaher-Jaanson Tallinna Kopli Kunstigümnaasiumis. 1995. a kaitses ta Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonnas köite erialal bakalaureusekraadi ja viis aastat hiljem samas osakonnas magistrikraadi. Aastate jooksul on ta võtnud osa arvukatest raamatukunstinäitustest.

Köitekunsti kõrval kujunes juba ülikooliajal kunstniku teiseks lemmikvaldkonnaks maalimine. Peamiselt temperatehnikas maastiku- ja loodusetüüdid Eestimaa erinevatest paikadest, sekka natüürmordid moodustavadki kunstniku maaliloome kandva osa.

Kohila raamatukogu on avatud E, K, N 11.00 – 19.00; T , R 9.00 – 17.00; L 10.00 – 15.00.

Irmeli Vaher-Jaanson

Olete väga oodatud!

Jõulusõimede näitus "Jõulusõim toob pühadeime meie juurde"

 Kohila raamatukogus on kuni 6. jaanuarini 2021 võimalus vaadata jõulusõimede näitust "Jõulusõim toob pühadeime meie juurde". Sõimed kuuluvad Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Angerja koguduse liikme Epp Haabsaare erakogusse. Näitusel on välja pandud erinevate maade jõulusõimed.  Jõulusündmust kajastavad sõimed on Epp oma arvukatelt reisidelt kaasa toonud. Näitusel saab imetleda ka Epp Haabsaare enda valmistatud savist figuuridega ja nõelviltimistehnikas jõulusõimi. 

Jõulusõimede tegemise komme sai alguse keskaegselt pühakult Assisis Franciscuselt, kes 1223. aastal kujundas esimese jõulusõime, et inimestele meelde tuletada jõulude usulist tähendust. Franciscus lavastas selle stseeni inimestega, hiljem tekkis komme kasutada jõulusõimede kujundamisel nukkusid. (Ain Riistan)

Jõulusõimede valmistamise traditsioon levis Itaaliast Prantsusmaale ja sealt edasi Lääne maailma.

Tänapäeval on Püha ehk Jeesuse perekonda – Maarjat, Joosepit ja Jeesuslast koos karjaste ja koduloomadega kujutav jõulusõim rohkem levinud katoliiklikes maades. Suur rõõm on, et see armas jõulusõimede valmistamise traditsioon on populaarsust kogumas Eestiski.

Täname Eppu ilusa näituse eest! 

Ilusat jõulude ootusaega!

Tulge vaatama!

Detsembrikuu lugemissoovitus.

 

Laetitia Colombani „Palmik“.

Varrak 2019.

197 lk.

Tõlkija Mirjam Tiitus.

Smita elab Indias, kus nende perekonna naised on põlvkondade vältel teiste mustust koristanud, kuna kuuluvad puutumatute kasti, heidikute hulka. Tal on väike tütar Lalita, kellele ema soovib paremat elu.

Giulia perekonnale kuulub viimane traditsiooniline parukatöökoda Sitsiilias Palermos. 

Sarah elab Kanadas Montrealis. Ta on edukas advokaat advokaadibüroos Johnson & Lockwood ning  loodab saada seal partneriks.  Tal on kolm last: tütar Hannah ning kaksikud pojad Simon ja Ethan.

Smita, Giulia ja Sarah elavad erinevates maailmades  ja erinevates maailmajagudes. Neil kõigil on oma elu ja saatus ning nad peavad üles näitama erakordset vaprust. Nad ei puutu omavahel iialgi kokku kuid siiski on midagi, mis ühendab neid.

Laetitia Colombani (snd 1976) on prantsuse stsenarist, režissöör ja näitleja. „Palmik“ on tema esikromaan ja tõlgituna paljudesse keeltesse on see saavutanud laialdast rahvusvahelist tähelepanu.

Vivian Schotowsky hõbeehete ja maalide näitus

 Kolmapäeval, 4. novembril avati Kohila raamatukogus Vivian Schotowsky hõbeehete ja maalide näitus. Vitriinides eksponeeritakse kunstniku Uus-Meremaa paua kividega kaunistatud hõbeehteid. Seekordne hõbeehete näitus on inspiratsiooni saanud merest. "Näitusel lainetavad minu hõbeehted rahulikult ja möllavate lainetena. Eesti merekivisid võib leida minu hõbedaste merelainete vahel".Vivian on loonud ehteid juba 46 aastat  ja on siiani armunud sellesse imelisse metalli. 

Näitusesaalis on Viviani maalid Uus-Meremaa ja Eestimaa kaunist loodusest. Maalide sünniloost kirjutab autor:  "1993. aasta detsembrist 1994. aasta veebruarini, mil seal algab kevad-suvine aeg, oli mul õnn viibida Uus-Meremaal, kus maalilsin need looduspildid."

Eksootilistele Uus-Meremaa vaadetele lisaks saab külastaja nautida Viviani noorusajal  maalitud Eesti maastikke ja merevaateid. Ehedatel maalidel on kujutatud Saaremaa, Lääne-Virumaa ja Pärnumaa kauneid paiku.

Näitused on avatud 2. detsembrini!

Tulge imetlema suurepärast loomingut!

Novembrikuu lugemissoovitus.

Patrick Deville “Katk ja koolera”.

Varrak 2020.

204 lk.

Tõlkija Triinu Tamm

Alexandre Yersini isa saab lennuõnnetuses surma enne, kui poeg Alexandre sünnib. Ema Fanny ostab Morges’is, Genfi järve ääres, Viigipuude maja ja rajab sinna tütarlaste pansonaadi. Alexandre Yersin pärib isalt putukanäidised, leiab pööningult kohvrist mikroskoobi ja skalpelli. Ta unistab saada  entomoloogiks nagu isa. Ülikooliõpinguid alustab ta Marburgis. Ta on kahekümneaastane ja elab nüüdsest oma elu saksa keeles.

Romaani peategelaseks on arst, teadlane ja maadeavastaja Alexandre Yersin (1863–1943), kes on  teaduse ja meditsiini ajalukku jätnud väga olulise jälje. Just tema oli see, kes 1894. aastal tuvastas katkubakteri ja töötas välja vaktsiini, tänu millele õnnestus lõpuks panna piir sellele aastasadu inimkonda vaevanud haigusele. Sellest ka katku ladinakeelne nimetus Yersinia pestis.

Patrick Deville (snd 1957) on tunnustatud ja viljakas prantsuse romaanikirjanik. Pärast filosoofia- ja kirjandusõpinguid Nantesi ülikoolis rändas Deville 1980. aastatel ringi Lähis-Idas, Nigeerias ja Alžeerias, 1990. aastal elas pikalt Kuubal, Uruguays ja Kesk-Ameerikas. Huvi teiste kultuuride ja keelte vastu, mis on viinud Deville’i tema rännakutele, kajastub ka tema romaanides. Nende tegevus leiab sageli aset väljaspool Prantsusmaad, mis polegi prantsuse kirjanduse puhul nii tavaline. Sageli on nende aineseks ajalugu ja tegelasteks päriselt elanud isikud.

20. oktoobrist kuni 30. oktoobrini kestavad üle-eestilised raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus“. Raamatukogud kutsuvad oktoobrilõpu päevadel sisse astuma oma kogudesse, et osa saada huvitavatest üritustest ja laenutada kaasa muidugi ka raamatuid. Vaata täpsemat ajakava Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kodulehelt SIIT

Kohila raamatukogus saab raamatukogupäevade ajal osa eriilmelistest näitustest ja kirjanduslikust kohtumisõhtust:

Ehalill Halliste gobeläänide näitus "Pae peal" - vaata  SIIT

Merike Halliku keraamikanäitus "Maastikud" - vaata SIIT

Katrin Ehrlichi illustratsioonide näitus "Jutul on tiivad" - vaata SIIT

Ajaloonäitus "Kohila raamatukogu 95" - vaata SIIT

Reedel, 23.10 kell 18 on kohtumine Raplamaal elava kirjaniku Mathuraga:

Olete oodatud!

Kohtumisõhtu Mathuraga

Reedel, 23. oktoobril kell 18.00 on Kohila raamatukogus kohtumine eesti kirjaniku Mathuraga. Muusikaliselt saadab Kadi Uibo (väikekannel, harmoonium, laul),

Mathura (kodanikunimega Margus Lattik) on eesti kirjanik, kunstnik ja kriitik.Temalt on ilmunud luulekogud:"Poeesia valgel taustal" (2001), "Sõstramesi" (2003), "Kaks tuulehoogu" (2004), "Kohalolu" (2006), "Inimene on rohi" (2008), "Luuletused Atitlani järvelt" (2008), "Kumalasepäev" (2012), "Käe all voogav joon" (2013), „ Sõstrahelmed = Currant beads“  (koos Kairi Orgusaarega, 2013), "Tantsisklevail lehtedel ta keerleb" (2019).

Mathura luulekogu "Käe all voogav joon" pälvis 2014. a Gustav Suitsu luulepreemia. Kogu luuletused on pühendatud erinevatele maalikunstnikele ja skulptoritele ning mõtisklevad ka kunsti olemuse üle laiemalt.

2009. a ilmus Mathuralt reisikiri „Guatemala, maa hing“. 2016. aastal ilmunud proosateos  "Jääminek" , pälvis 2017. a Virumaa kirjandusahinna.

Mathura loomingut on tõlgitud paljudesse keeltesse. Ta ise on eestindanud mitmeid  autoreid nagu Derek Walcott, Dylan Thomas, Ben Okri, Kunwar Narain, Chanakya (Tšānakja), Mirabai jt.

Mathura elab Raplamaal.

Üritus on tasuta. Toetab Eesti Kultuurkapital.

Palume haigustunnustega inimestel koju jääda ning vanemaealistel kuulajatel soovitame kasutada näomaske.

Olete oodatud!

 

Külas lastekirjanik Kadri Hinrikus

Oktoober on kuulutatud eesti kirjanduse kuuks. Meil on väga hea meel, et Kohilasse tuli sügisekuul külla eesti lastekirjanik Kadri Hinrikus. 

6. oktoobri hommikupoolikul kohtus Kadri Hinrikus Kohila gümnaasiumis 3.a, 3.b ja 3.c klassi õpilastega. Kirjanik rääkis lastele oma ametitest ja hobidest ning jutustas oma esimestest raamatutest „Miia ja Friida” ning „Kui emad olid väikesed”. Kadri Hinrikusel on ilmunud 13 lasteraamatut. Armastusest koerte vastu on kirjaniku järgmise lasteraamatu peategelasteks koerad Taks ja Dogi. Vahvaid lugusid saab juba lugeda lasteajakirjast Täheke. Väikestel kuulajatel oli kirjanikule palju erinevaid küsimusi ja ka lapsed, vastates kirjaniku küsimusele: "Mis on teie lemmikraamatud?", said välja tuua oma viimase aja lemmikud.

Aitäh osalejatele ja Kadri Hinrikusele toreda kohtumise eest!

Täname Rapla keskraamatukogu, tänu kellele sai teoks raamatukogude maakondlik projekt.

 

Oktoobrikuu lugemissoovitus.

Shaun Bythell „Raamatukaupmehe päevik“.

Ühinenud Ajakirjad 2019.

314. lk.

Tõlkija Triin Olvet

Shaun Bythell ostis 1. novembril 2001. aastal Šotimaa unustatud edelanurga Galloway linnakeses Wightownis vanaraamatute poe The Book Shop. Päeviku pidamise mõte tuli autorile juhuslikult 2014. aasta veebruaris. Ta kirjutab tööst raamatupoes aasta vältel. Iga päeva kohta on humoorikas ja kaasahaarav kirjeldus. Kirjutatakse sellest, kuidas hangitakse ja müüakse raamatuid ning muidugi ostjatest, kelleta ta poodi pidada ei saaks.

Shaun Bythell on nüüdseks raamatupoodi pidanud 18 aastat. Ta arvab, et enne poe ostmist oleks pidanud läbi lugema George Orwelli 1936. aastal ilmunud teose „Bookshop Memories“. Illustreerimaks tänapäevase ja George Orwelli ajastu raamatupoe kokkulangevusi ja sageli ka erinevusi – algab raamatus iga kuu väljavõttega Orwelli teosest „Bookshop Memories“. 

 

Merike Halliku isiknäituse "Maastikud" avamine

 30. septembri õhtul avati Kohila raamatukogus kunstnik Merike Halliku isiknäitus "Maastikud". Kõlas lummav muusika Kohila Koolituskeskuse õpilaste Tanel Ööpiku ja Pillery Ehtmaa esituses. Akordioniste juhendas muusikaõpetaja Tiit Kalluste. Ettekandele tulid Johan Sebastian Bachi "Menuett", Daniel Steibelti "Sonantiin. 1.osa" ja Frank Milleri "Rohelised niidud".

Näitus "Maastikud" on  Merike Halliku kolmas isiknäitus Kohila raamatukogus. Välja on pandud Merikese nelja viimase aasta looming. Tööd on teostatud kondiportselanis, portselanis ja kõrgkuumussavi kasutades. Merikest võlub kondiportselani õrnus, haprus ja läbikumavus.

"Näitusel tegeleb kunstnik loodusest saadud muljete vormimise ja mõtestamisega. Erinevad maastikud on andnud inspiratsiooni nende kujutamisele, kasutades erinevaid materjale. Töödes on kunstniku talletatud muljed loodusest, kus nähtud erinevad pinnad, struktuurid, vormid.

Käesolevat aastat iseloomustab, et eralduses olles oleme läinud loodusele tunduvalt lähemale, viibinud metsas tavapärasest rohkem, saanud olla oma mõtetega ja vaadata looduse muutumist. Kõik see peegeldub ka valminud töödes. "

(Merike Hallik)

Merike Hallik ( 1965 ) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamika eriala 1990 ( MA ).

Ta on tegutsenud nii vabakutselise kunstnikuna kui ka kunstiõpetajana ja täiskasvanute koolitajana. Hetkel tegev Kohila Koolituskeskuses. Auhinnatud nii Aasta Koolitaja ( 2008) kui ka Aasta Õpetaja ( 2010 ) tiitliga.

Sel aastal avatud ARS Keraamikakeskuse asutaja ja juht Tallinnas. 

Eesti Kunstnike Liidu Liige ja Eesti Keraamikute Liidu liige.

Näitustel osaleb alates 1998. aastast. Osalenud arvukatel kodu- ja välismaistel rahvusvahelistel grupinäitustel. Tööd auhinnatud diplomiga ( Horvaatia). 

Tal on olnud 15 isikunäitust Soomes, Eestis, Horvaatias, Tšehhi Vabariigis 

Osalenud sümpoosionitel, konverentsidel, residentuuris Austraalias, Hiinas, Tšehhi Vabariigis, Soomes, Leedus, Lätis, Eestis.

Tööd kollektsioonides: Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseum, Musta keraamika keskus, Vilnius, Leedu, Cesky Krumlovi keraamikakeskus, Tšehhi Vabariik,

Keraamika keskus Plemenitaš, Horvaatia, Nobel Seafood Restaurant, Shanghai, Haian, Hiina RV ja erakogudes üle maailma.

Tänud: Eesti Kultuurkapital, Kohila Raamatukogu, Kohila Koolituskeskus, ARS Keraamikakeskus

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Näitus on avatud 30. oktoobrini!

Täname Merike Hallikut imelise näituse eest!

Olete oodatud!

 

Jutu- ja muusikaõhtu

 1. oktoobril kell 18.00 toimub Kohila raamatukogus jutu- ja muusikaõhtu.

Esinevad Kulno Malva ning jutuvestja Piret Päär
Kulno on akordionist ja pärimusmuusik, kes lisaks akordionile mängib ka torupilli, vilesid, karmoškat, sansulat ja okariinasid. Ta on mänginud mitmetes ansamblites nagu Svjata Vatra, Lepaseree ja Nikns Suns, kuid on välja andnud ka kaks sooloplaati. Hetkel tegutseb ansamblis Rifarrica.
Koos Piretiga esinedes otsib ta jutulugudele muusikalist jätku või kutsub kuulaja vahelduseks helimaastikele rändama.
Piret Päär on lugude jutustaja ja koolitaja. Ta on kolmkümmend aastat vedanud lugude jutustamise alast tegevust Eestis.
Piret on kasvanud kogukonnas, kus lugude jutustamise traditsioon oli veel täies elujõus. Lapsepõlves kuuldud lood ja jutustajad häälestanud ta kõrva lugude lainele ja teinud lugude jutustamise teema tema jaoks südameasjaks. Hääde lugude ja vestjate äratundmisel on tal absoluutne kuulmine.
Kontsert on mõeldud täiskasvanutele, aga väga hea kuulaja alates 7. eluaastast võib ka kaasa tulla.
Kontsert on tasuta. Toetab Eesti Kultuurkapital.

Palume haigustunnustega inimestel koju jääda ning vanemaealistel kuulajatel soovitame võimalusel kasutada kaitsemaske.

Huviring muinasjutu-kunstituba alustab uut hooaega

29. septembril alustab uut hooaega Kohila raamatukogus tegutsev õpilaste huviring muinasjutu-kunstituba, kuhu on oodatud kõik kunstihuvilised lapsed. Ringi eesmärk on tutvustada eesti ja maailma lastekirjandust ning äratada huvi kunsti vastu. Suurt rõhku pööratakse iga lapse individuaalsele arendamisele. Ringi juhendab kunstiõpetaja Heli Rohtla.

Palju õnne, Arvo Pärt!

Täna tähistab 85. sünnipäeva rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja Arvo Pärt. 1976. aastal lõi ta isikupärase muusikalise keele nimega tintinnabuli, mis on jõudnud väga laia ja eriilmelise kuulajaskonnani ning milles helilooja komponeerib tänaseni.

"Olen avastanud, et piisav, kui ühtainsat nooti mängitakse täiuslikult. See üks noot või vaikne taktilöök või hetk vaikust lohutavad mind./.../ Ma ehitan kõige primitiivsematest materjalidest - kolmkõlast, ühest spetsiifilisest tonaalsusest. Kolmkõla kolm nooti on kui kellad. Seepärast kutsun ma seda tintinnabuliks".

Arvo Pärt ajalehes "Saint Paul Sunday"

Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935. aastal Paides. Lõpetas 1963. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi ning töötanud helirežissöörina Eesti Raadios. Alates 1960. aastate lõpust on Pärt vabakutseline helilooja.

Emigreerus 1980. aastal Austriasse ja aastast 1981 elas Berliinis. Aastal 2010 pöördus Arvo Pärt tagasi Eestisse.

 60. aastatel saavutas tuntuse teostega, nt „Nekroloog“, „Perpetuum mobile“ "Credo", „Pro et contra“ jt  1976. aastal loodud klaveriminiatuuris "Für Alina" ("Alinale") sündis Pärdile omane helikeel, mis sai nimeks "tintinnabuli" (kelluke).

1977. aastal lõi Pärt teosed  „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks” (1977), „Fratres” (1977), „Tabula rasa” (1977), „Peegel peeglis” (1978) ja paljud teised, mis tõid tuntuse kogu maailmas.

Pärdi muusikat on kasutatud umbes 50 filmis. Filmides kõlanud muusikapalad on nt "Spiegel im Spiegel" ("Peegel peeglis"), "Frates" ("Vennad") jt

Palju õnne, Arvo Pärt!

Kohila raamatukogus saab vaadata raamatunäitust "Arvo Pärt 85" ja tutvuda tuntuima Eesti helilooja elu ning loominguga.

Katrin Ehrlichi illustratsioonide näitus "Jutul on tiivad"

 Kohila raamatukogu lasteosakonnas on võimalus uudistada armsaid ja ehedaid pilte. Katrin Ehrlichi illustratsioonide näitusel "Jutul on tiivad" on väljas raamatuillustratsioonid ja teemanäituste tööd aastatest 2014-2019.

Katrin Ehrlich (1969) on sündinud Tallinnas. Ta on lõpetanud 1996. aastal Tallinna Kunstiakadeemia vabagraafika eriala ja õppinud Taani Kõrgemas Disainikoolis siiditrükki, kus valmisid enamus magistritöö näituste pilte. Teinud 2006. aastal illustratsioonid TV-teatri lavastuse taustamaalingutele Coventrys Inglismaal. Esimene illustreeritud lasteraamat "Mari päev" ilmus 2005. aastal. Ehrlich on kokku illustreerinud rohkem kui 30 lasteraamatut. Teinud illustratsioone ja kujundusi lasteajakirjadele Mesimumm ja Täheke, kujundanud raamatuid, logosid, plakateid jms. Tema tööd asuvad Eesti Rahvusraamatukogu kunstikogus, Eesti Lasdtekirjanduse Keskuse illustratsioonikogus ning erakogudes. Katrin Ehrlich on Eesti Kujundusgraafikute liige.

(Katrin Ehrlich)

Kujutan pigem seda, millest raamatu tegelased mõtlevad ja mida tunnevad. Ma ei kujuta oma piltides peaaegu kunagi teksti ümber, see oleks igav.

Katrin Ehrlich

eh.katrin@gmail.com

Näitus on avatud 3. novembrini!

Tulge seda imeilusat näitust vaatama!

Olete oodatud!

Septembrikuu lugemissoovitus.

Peter Handke "Soovideta õnnetu".

Tänapäev 2020.

68 lk.

Tõlkija Eve Sooneste.

Raamatus "Soovideta õnnetu" jutustab Peter Handke oma emast. Tema ema oli viielapselise pere eelviimane laps. Tol ajal oli kombeks, et naised jäävad peale kooli lõpetamist koduseks, vaid oma pere jaoks. Peter Handke ema aga õppis 15-16-aastaselt hotellis süüa tegema ja lahkus kodust. Autor kirjutab ema eneseotsingutest ja perekonna loomisest. Ta kirjutab ka ema tervise halvenemisest ja elu lõpust.

„Soovideta õnnetu“ on vormilt lühiromaan, kuid seda on sageli peetud Peter Handke kõige olulisemaks teoseks. 

Peter Handke (snd 1942) on üks tuntumaid Austria kirjanikke, tema intensiivsed ja emotsionaalsed draama- ja proosatekstid on muutnud saksakeelse kirjanduse nägu. 2019. aastal pälvis Handke Nobeli kirjanduspreemia. Eesti keeles on varem ilmunud tema teosed „Tõelise tundmuse hetk“ (1981), „Vasakukäeline naine“ (1981), näidend „Kaspar“ (1970) ning jutustus „Kirjaniku õhtupoolik“ (2012).

Lugemiskoer Nublu ootab lapsi raamatukokku

 Meil on ääretult suur rõõm tutvustada teile meie uut töötajat – lugemiskoer Nublu.

Lugemiskoerte projekt on maailmas populaarne formaat, milles raamatukogus või sobivas ettevalmistatud keskkonnas ettelugemist harjutada soovija loeb 15 minuti jooksul raamatut koerale. Eesmärk on luua pingevaba keskkond ning pakkuda lugejale eduelamus või lugemisega seonduv hea emotsioon. Ettelugemist viivad läbi väljaõppe saanud koer Nublu ning koerajuht Katrin Barnabas ja raamatukogu töötaja, kes aitab lapsele valida temale sobiva raamatu.

Nublu töö- ja puhkeaja seadus näeb ette 2 tööpäeva kuus (2020. aastal reedeti 04.09, 18.09, 02.10, 16.10, 06.11, 20.11, 04.12 ja 18.12), mil ta kuulab nelja lapse lugemist. Nimekiri Nublule lugevatest lastest tekib registreerimise kiirusest. Kes nimekirja ei mahu, jääb ootejärjekorda juhuks, kui keegi loobub.

Registreerimine AINULT e-posti kaudu kohilaraamat@hot.ee (peab sisaldama lapse nime, lapsevanema telefoninumbrit ning e-posti aadressi).

Lisateavet vaata ka Eesti lugemiskoerte lehelt http://lugemiskoer.ee/

Paenäituste avamine

 Kolmapäeval, 2. septembril avati Kohila raamatukogus mitu paeteemalist näitust: Ehalill Halliste gobeläänide näitus "Pae peal", Tartu Ülikooli loodusmuuseumi paenäitus ning geoloog Rein Einasto ehituslubjakivi kollektsioon.

Tektiilikunstnik Ehalill Halliste on kandnud kauni koloriidi ja struktuuriga paemustrid gobeläänidesse. Gobeläänide sari "Pae peal" on pühendatud Eesti rahvuskivile - paekivile. Näitusel on seitse paekivist inspireeritud imeilusat vaipa.

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi geoloogilistest kogudest on näitusel eksponeeritud paeplaadid. Välja on pandud nii dekoratiivsed katteplaadid kui ka paekivi pinnatöötluse viise tutvustavad plaadid. Kogu on komplekteerinud Elmar Kala ja Aivar Allikmaa. Tartu Ülikooli loodusmuuseumi geoloogiliste kollektsioonide peavarahoidja Mare Isakar pidas huvitava loengu teemal "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu".

Eesti Paeliidu esindaja rääkis koostööst teadlaste ja koolidega ning tutvustas välja antud trükiseid. Rein Einasto tutvustas kollektsiooni Lasnamäe ehituslubjakivi murdmiskihtidest.

Vaadati üheskoos üllatusfilmi tekstiilikunstnik Ehalill Hallistest.

Muusikaliste vahepaladega esinesid ansambel VaReS ja Kohila Koolituskeskuse õpilane Ethel Mäekivi.

Päev lõpetati paeveeriste maalimise töötoas, mida juhendas kunstiõpetaja Heli Rohtla.

Toredat kooliaasta algust!

 Leelo Tungal

A JA B

A ON ALGUS, SELGE SEE!

A ON AMMU TUTTAV MEILE.

TÄHESTIKUS VAENE B

ON MEIL IGAVESTI TEINE...

ÜLSKÕIK, MIS TA KA EI TEEKS -

PANEKS KAS VÕI MÜTSI PÄHE:

A JÄÄB A-KS JA B JÄÄB B-KS,

MÖÖDA  A-ST  JU B EI LÄHE...

AGA VIHA B EI PEA,

KADEDUST TAL POLE HINGEL!

LAUAL OOTAB - OLE HEA! -

SUUR B-KUJULINE KRINGEL!

Toredat kooliaasta algust!

 Tule osale põnevas paeveeriste maalimise töötoas!

Alustame 2. septembril kell 16. Hilisemad liitujad on samuti oodatud. Õpitoas saavad osaleda nii täiskasvanud kui ka lapsed.

Töötuba juhendab Heli Rohtla.

Kui soovid osaleda, siis anna endast märku raamatukogule,

e-post: kohilaraamat@hot.ee või tel: 4833646.

Töötuba on tasuta.

Näituse avamine 2. septembril

 

Anu Karjatse kalligraafianäitus "Puud ja sõnad"

Kohila raamatukogus saab augusti lõpuni imetleda võrratut kirjakunsti. Näitusel "Puud ja sõnad" on välja pandud Anu Karjatse imeilus kalligraafia. Anu Karjatse alustas kalligraafiaõpinguid 1997. aastal kalligraaf Heino Kivihalli käe all. Anu on täiendanud end Brody Neuenschwanderi ja Tatiana Iakovleva meistriklassides. 

Anu Karjatse on juhendanud kalligraafiakursusi Tallinnas Ukraina Kultuurikeskuse kalligraafiakoolis, Tallinna Rahvaülikoolis, Kuusalus ja Kolgas.

Osalenud ühisnäitustel Eestis ja Soomes.

Uudishimulik ja õpihimuline näituse külastaja saab tutvuda ka kirjakunsti käsitlevate raamatutega. Kirjaõppijal on võimalus uurida erinevaid stiile ja õppida tundma tehnilisi võtteid.

Näitus on avatud 31. augustini!

Olete oodatud!

Ehalill Halliste gobelääninäitus "Pae peal"

Ehalill Halliste

PAE PEAL

Gobeläänid
eesti rahvuskivi lõikepindade ainestikul.

Paelahmaka põues mu jalge all on merikarpide kohin.
Kuid ainult vaikust, mis palgel tal, ma peoga siluda tohin.
Ellen Niit. Paekivi laul
1965

PAAS ehk paekivi- karbonaatkivimite (lubjakivi, mergel, dolomiit) rahvapärane nimetus eesti keeles.
4. mail. 1992. aastal kinnitati paas ehk lubjakivi Eesti rahvuskiviks. Seda just Lasnamäe ehituspae (Lasnamägi building limestone) võimsa esiletõusu tõttu Põhja-Eesti pankrannikus, kus seda rahvakeeli paekaldana teatakse. Paemurdjad on erinevatele paekihtidele aastasadade jooksul ka otsekohesed ja siirad nimed andnud nagu folkloor ikka: "nutukord", "kollalõug", "ratsatäkk", "papa ja mamma", "mamma tussualune", "tige seitsmene", "tolline nahk", "mädakord" jne. Lasnamäe ehituspaas ei ole värvikirev, aga sellest esmapilgul hallist kivist on võimalik imelisi mustreid välja maalida.

              Kalle Suuroja: Kiviaabits/Eesti kivimid 2004

Paekivi on eesti rahvuskivi, mis oluliselt rikastab meie maa loodust ja kultuuri. Ilma selle rikkuseta poleks meil kirikuid, mõisaid, linnaelamuid ega paljusid teisi paehooneid sellisena nagu nad praegu on. Paeehitised on meid ümbritseva keskkonna endastmõistetav osa, eriti Põhja-Eestis. Selle osa olulisust tajume enamasti alles ajalooga silmitsi seistes, oma kodu ehitades või otsides meenet, mis võiks olla Eesti märk.
                          Helle Perens: Paekivi Eesti ehitistes 2003


Mõni aeg tagasi otsisin väärilist ideed kalli vaimuinimese mälestusmärgi tarvis paekivi käsitlevatest trükistest. Lisaks otsitule leidsin innustava ainese oma vaibaloomingule- eesti paekivide lõikepinnad.


Kivimites olevad elujäljed juhatavad vaatajat Maa ajaloo saladuste juurde, kunagi tärganud elu lätetele. Sellest lättest välja voolanud elujõe teises otsas on inimene ise. 

                                                                     Rein Raudsepp


TÄNAN trükiste autoreid: 

Helle Perens Paekivi Eesti ehitistes I-III 2003-2006 
Kalle Suuroja Kiviaabits/Eesti kivimid 2004


                                                                   Ehalill Halliste     

                                     

                                                    

                                                                             www.ehalillhalliste.com

Olete oodatud külastama meie kodukandi tekstiilikunstniku Ehalill Halliste näitust PAE PEAL.
Näitus on avatud  30. oktoobrini 2020.   

Näitus "Oi sina mu pesa"

30. juulini saab Kohila raamatukogus vaadata köitenäitust "Oi sina mu pesa". Eesti Nahakunstnike Liidu korraldatud köiteprojekt, mille aluseks on Jaan Krossi  100. sünnipäevaks koostatud ja kunstnikele köitmiseks  välja antud Jaan Krossi ja Ellen Niidu luulevalimik "Oi sina mu pesa". (koostaja Maarja Undusk). Näitusel on eksponeeritud ligi nelikümmend kaunist köidet.
Lisaks eripalgelistele paber- ja nahkköidetele saab näitusel heita pilk ka fotodele Krosside perearhiivist.

Jaan Kross (1920-2007) ja Ellen Niit (1928-2016) said tuntuks luuleuuendajatena 50-ndate aastate lõpul. Mõlemad alustasid kirjutamisega teismeeas, Jaani esimene trükiproov ilmus 1935. aastal ja Ellenil 1945. aastal. Jaan Krossi esimene luulekogu "Söerikastaja" ilmus alles 1958. aastal ja Ellen Niidu "Maa on täis leidmist" 1960. aastal, mil nad olid küpsed ja väljakujunenud isiksused.

Jaan Krossi ja Ellen Niidu armastus- ja loodusluule andis kunstnikele inspiratsiooni põnevate ja omanäoliste köidete valmimiseks.

Olete oodatud!

Juulikuu lugemissoovitus.

Priit Kuusk "Laevakokk Wend".
Hea Lugu 2020
223 lk.
Eesti Televisiooni AK uudisteankur Priit Kuusk tegi laevakokana kaasa Antarktika avastamise 200. aastapäeva tähistava ekspeditsiooni purjelaev Admiral Bellingshauseni pardal. Oma raamatus kirjutab ta läbielamistest ja juhtumistest neljakuulisel reisil. Kirjas on ka mälestused lapsepõlvest ning saame teada tema eesnime ja hüüdnime saamise loo. Raamatus „Laevakokk Wend“ saavad sõna ka vahetusmadrused: Timo Palo, Urmas Viilma, Kristel Randrüüt, Assar Jõepera, Eeva Esse, kes on ka laeva ristiema, Jaanus Rohumaa, Urmas Lips, Rene Varek, Kalle Olli, Sulev Kuuse, Urmas Dresen. "Laevakokk Wend" on kirjutatud kaasahaaravalt ja lugema kutsuvalt.
Priit Kuusk (sündinud 6. juulil 1973) on eesti ajakirjanik. Ta on juhtinud krimi-, spordi- ja uudistesaateid. Priit Kuusk mängib jalgpalli IV liiga klubis FC Toompea 1994. 2006. aastast kuulub ta Kaitseliitu.
Temalt on ilmunud 2017. aastal raamat „Wend Weis“. Ta on raamatute „Ehh, Uhhuduur!: kõik on võimalik, kuni pole tõestatud vastupidist“ (2007), „Ehh, Uhhuduur!: ratastel Teheranist Addis Abebasse“ (2011), „Ehh, Uhhuduur!: sina ei muuda Aafrikat, Aafrika muudab sind“ (2015), „Ehh, Uhhuduur!: see teeb head“ (2018) kaasautor.

Suvelugemine

SUVELUGEMISE BINGO 

Alates 1. juunist ootame 1.-9. klasside õpilasi osalema Kohila valla raamatukogude suvelugemise programmis "Suvelugemise bingo". Osa saavad võtta ka koolieelikud, kel lugemine juba selge. 

Bingo reeglid:

• Suvelugemise bingo kestab 1. juunist kuni 17. augustini 2020.
• Bingo mänguvälju on kahele vanuserühmale: 1.-4. klass ja 5.-9. klass. Arvestame klassi, kuhu sügisel lähed.

• Küsi Kohila või Hageri raamatukogust suvelugemise bingo paber.
• Laena raamatukogust oma vanusele sobiv bingo mänguvälja teemaline raamat, mida sa pole enne lugenud.
• Kui raamat loetud, tee bingoruudule rist ja kirjuta kindlasti raamatu autor ja pealkiri mänguvälja pöördele.
• Iga raamat läheb arvesse üks kord.
• Bingo lõppedes loosime välja mitmeid vahvaid auhindu! 
• Auhinnaloosis saad osaleda: 

1. kui oled täis saanud kõik NURGAD,
2. mõlemad DIAGONAALID ehk X  või
3. kõik ruudud ehk TÄISMÄNGU.

• Vali ise, mitu raamatut jõuad suvel lugeda: 4, 5, 9 ....25! Loosis saad osaleda ikka!
• Bingo mänguvälju ootame raamatukokku tagasi 17. augustiks. 
• Kõige parimatele preemiareis sügisel! Reisi saame korraldada, kui ekskursioonid on sügisel lubatud.

Tule osalema!

Ilusat jaani!

Sirvime sahtliluule luuleridu ...

Viie hingelinnu veiklevvalge puhtus

Igavikurahu viibe ... Ärateenit puhkus

Silledravas merevallas luigepere ringid

Rohkelt rohetavas kaldas kõrkjalabürindid

Mängusümbol sümbolmängult meeltest läbi tuikab 

Sõnum siidjalt õhuvirvel hinged nooreks luikab

Püha Koda kõla kuulab rohukõrtelt, puudelt

Viinamarjakobarad kord janu joovad huultelt ...

  

                                 (Maie Schmidt)

Juunikuu lugemissoovitus.

Nagib Mahfuz “Kahe palee vahel”.
Eesti Raamat 2019.
446 lk.
Tõlkija Kalle Kasemaa

Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Nagib Mahfuzi (1911-2006) romaan “Kahe palee vahel” on moslemi perekonnasaaga, mille tegevus toimub Briti vägede poolt okupeeritud Kairos aastail 1917-1919.
Ahmed Abd al-Gawwad’i  ja tema abikaasa Amina peres kasvab viis last: tütred Khadiga ja Aiša ning pojad Jasin, Fahmi ja Kamal. Jasin on Ahmed Abd al-Gawwad’i  esimesest abielust. Kogu pere allub elukorralduselt patriarhaalsele perekonnapeale, kes kodus on sügavalt usklik, kuid kellel on väljaspool kodu hoopis teised kombed. Ahmed Abd al-Gawwad’i  kodus loeb ainult tema tahe, mille tõttu lähevad sageli pere ja isa soovid vastuollu ning pere kannatab.
"Kahe palee vahel" on sobilik lugeda, kui on soov islamimaade elust ja kommetest rohkem teada saada. Meile on ju nende elu võõras ja kombed harjumatud.
Araabia maailma tuntumaid kirjanikke, egiptlane Nagib Mahfuz pälvis oma loomingu eest Nobeli kirjanduspreemia aastal 1988. Oma loominguga oli ta innustajaks paljudele araabia autoritele, kuid tuntust ja armastust on leidnud tema looming ka laiemas maailmas.
Raamat kuulub „Kairo triloogiasse”, mille moodustavad Kairo vanalinna tänavate nimesid kandvad romaanid Bajn al-Qaṣrajn (1956), Qaṣr al-Šawq (1957) ja Al-Sukkarija (1957).
Nagib Mahfuz'ilt on eesti keeles veel ilmunud "Tuhande öö ööd" (2004).

Kohila raamatukogu huviringi muinasjutu-kunstitoa tegemised

Teisipäeval, 26. mail oli Kohila raamatukogu huviringi muinasjutu-kunstitoa selle õppeaasta viimane kokkusaamine. Ilus ilm andis võimaluse laste savitöid õues, looduse keskel välja panna. Kunstiringi juhendaja Heli Rohtla andis õpilastele kätte kunstimapid. Meenutati loetud lugusid ja muinasjutte, räägiti millised kunstitööd valmisid aasta jooksul. Vaadati lasteosakonnas oma piltidest valminud näitust "Muinasjutulised tegelased". Jagati muljeid ja tuletati meelde loetud jutte "Õbluke", "Ussikuninganna Egle", "Vanapagana rahapada", "Vares ja paabulind".
Külastati Ehalill Halliste gobeläänide näitust "Tagasivaade". Imetleti kauneid vaipu ja vahetati mõtteid. Laste arvates ei saa vaipa põimides kunagi eksida. Kunstnik peab jälgima hoolikalt kavandit. Vaiba valmimiseks kulub tuhandeid töötunde. Eeskuju innustab lapsi. Vahva on koos kunsti teha!

Täname Heli ja andekaid lapsi!

Ilusat suve!

Väliseesti raamatute näitus "Eduard Treirati raamatukogu"

Kohila raamatukokku on jõudnud osa Eesti Raadiole kingitud Eduard Treirarti eraraamatukogust. 1999. aastal kinkis Eduard Treirat Eesti Raadio raamatukogule oma eraraamatukogu - ligi 500 raamatut, millest kaalukama osa moodustasid väliseesti kirjanike teosed. 

Näitusel on väljas väliseesti autorite Salme Ekbaumi, Alma Tederi, Raissa Kõvamehe,  Magda Pihla, Ain Kalmuse, Arvi Korgi, Arvo Mägi, August Mälgu, Arnold Sepa, Arved Viirlaiu jt teosed. Näituse lõppedes on võimalik raamatuid koju lugemiseks laenata.

Teinekord on hea võtta kätte vana hea raamat ja lugeda möödunud aegadest. Väliseesti autorid on vajunud veidi unustusehõlma – loodame, et see näitus äratab taas huvi eesti pagulaskirjanduse vastu. 

Eduard Treirati raamatukogu jõudis meieni tänu Kohilas elavale Treirati hõimlasele.

Eduard Treirat sündis 25. mail 1912. aastal Lümanda vallas Kulli külas Revala talus Saaremaal.  Lõpetas Lümanda kooli 1928. aastal. Juba lapsena  huvitas teda tehnika. 1944. aastal põgenes ta sõja jalust kodumaalt  ja jätkas haridusteed Hamburgis Balti ülikoolis. Aastast 1949 elas Eduard Treirat USA-s, kus lõpetas 1957. aastal Farleight Dickinsoni Ülikooli. Eduard Treirat oli tunnustatud kosmonautika- ja lennundusinsener.  Tema nimele on USA-s registreeritud kolm patenti.  Eduard Treirat suri 5. jaanuaril 2009. aastal Floridas.

Näitus on avatud 29. juunini!

Olete oodatud!

Alates 18. mai raamatukogu taas avatud

Kohila raamatukogu on 18. maist taas avatud oma endistel lahtiolekuaegadel: 

esmaspäev, kolmapäev ja neljapäev 11.00-19.00, 

teisipäev ja reede 9.00-17.00 

laupäev 10.00-15.00

pühapäev - suletud. 

Raamatukogu teenindusruumid on külastajatele avatud, kuid palume arvestada kehtivate piirangute ja käitumisjuhistega.

• Järgida 2+2 reeglit (v.a perekonnad). 
• Sisenedes ja väljudes desinfitseerida käed.
• Haigustunnustega lugejal raamatukogu mitte külastada ja jääda koju. 
• Raamatukogu reguleerib külastajate arvu teenindusruumides. 
• Siseruumides ja väljaandeid ning tehnikat kohapeal kasutades soovitame riskirühma kuuluvatel külastajatel kanda ühekordset kaitsemaski (võib olla ise tehtud). 
• Palume võimalusel eelistada kontaktivaba laenutust ja tellida trükised ette. Ette tellitud väljaanded saab kätte raamatukogu fuajeest pakitult ja lugeja nimega varustatult. Tellimused esitada eelnevalt raamatukoguhoidjale telefoni, e-posti või elektronkataloogi kaudu.

Tel: 4833646 / Mob: 55515197; 

e-post: kohilaraamat@hot.ee,  kohila.raamatukogu@kohila.ee;

e-kataloog: http://raplamaa.webriks.ee. 

• Raamatukogus saab lugeja valida väljaandeid avariiulilt ise, eelduseks on käte desinfitseerimine enne ja pärast väljaannete, inventari ning tehnikaseadmete kasutamist. 
• Lugemissaalis saab kasutada avaliku internetipunkti arvuteid riigi e-teenuste kasutamiseks  ja dokumentide printimiseks. Arvuti kasutamise aeg on piiratud. Arvuti kasutamine tuleb eelnevalt registreerida telefoni või e-posti teel. Arvuti töökoht desinfitseeritakse peale igat kasutuskorda töötaja poolt.
• Raamatukogus kohapeal ei ole hetkel võimalik külastajal tegeleda kaugtööga ning kasutada raamatukogu vabaajakeskusena seni, kuni olukord riigis on muutunud leebemaks ja piirangud kaotatakse.
• Raamatukogus kehtib viivisevaba aeg kuni juunikuu lõpuni.

Raamatukogu järgib terviseameti poolt kehtestatud ohutusjuhiseid ning kultuuriministeeriumi COVID-19 käitumisjuhiseid raamatukogudele.

Püsigem terved!

Näitus "Muinasjutulised tegelased"

Virtuaalnäitusel "Muinasjutulised tegelased" on valik Kohila raamatukogu huviringi muinasjutu-kunstitoa laste töid. Kunstiringi eesmärk on on tutvustada eesti ja maailma lastekirjandust ning äratada huvi kunsti vastu.  Lapsed joonistasid, maalisid ja meisterdasid tegelasi muinasjuttudest "Ronk ja paabulind", Ussikuninganna Egle", "Vanapagana rahapada" jt.

Näitusel osalevad: Lorena, Hanna, Loviisa, Elisabeth, Emma Eliise, Mareiel, Herta, Marie Helene, Grete Maria, Saskia Lashinda, Elli.

Täname Heli Rohtlat ja andekaid lapsi ilusa näituse eest!

Mõnusat kunsti nautimist!

Näitust saab vaadata SIIT

Alates 18. maist on võimalik külastada lasteosakonnas näitust "Muinasjutulised tegelased".

Kohtumiseni raamatukogus!

Maikuu lugemissoovitus.

Karen M. McManus "Üks meist valetab".
Eesti Raamat 2019.
365 lk.
Tõlkija Birgitta Ojamaa.

Esmaspäeva pärastlõunal jääb viis Bayview High keskkooli õpilast: Cooper Clay, Nate Macauley, Adelaide Prentiss, Bronwyn Rojas ja Simon Kelleher, peale tunde karistustundi. Nende käest
leitakse ühesugused telefonid, aga koolis on telefoni kasutamine keelatud. Tunni ajal hakkab ühel neist, Simonil, halb ning vaatamata kaasõpilaste abile ja ka kiirabi saabumisele noormees
sureb. Simonil oli maapähkliõli allergia, aga kuidas sai seda keegi talle manustada kui noormehel oli alati kaasas oma joogipudel? Juhtumit asub uurima politsei ja kõigil neljal tuleb
kanda vastutust oma varasemate tegude eest mis nüüd päevavalgele tulevad.
Romaan „Üks meist valetab“ on erinevate tegelaste silmade läbi edasi antud nutika süžeega põnevuslugu, mille lõpplahendus selgub alles viimasel leheküljel. See on midagi enamat kui tempokas kriminaalromaan – lugu on ühtlasi ka valgustav pilk kooliellu.
Karen McManuse debüütromaan ilmus 2017. aastal. Tõlkeõigused on müüdud enam kui neljakümnesse riiki, see on püsinud New York Timesi menukite nimekirjas üle aasta. Tõlked on jõudnud menukite nimekirja Suurbritannias, Iirimaal, Saksamaal, Prantsusmaal ja Brasiilias. Loo põhjal on valmimas film. “Üks meist valetab” sai 2019. aasta Hea noorteraamatu tiitli.

Kohila valla lasteaialaste näitus "Sipsik"

Meie valla lasteaialapsed joonistasid ja meisterdasid vahvaid Sipsikuid. Armastatud raamatutegelane andis inspiratsiooni ja lusti tööde valmimisel. Kuna raamatukogus jäi näitus ära, siis otsustasime pilkupüüdvad Sipsikud virtuaalselt rändama viia.
Näitusel osalevad: Kohila Lasteaed Männi, Kohila Lasteaed Sipsik, Põnnipere Lasteaed, Sutlema Lasteaed Linnupesa.

Täname tublisid lapsi ja nende juhendajaid ilusate piltide eest!

Vaata virtuaalnäitust SIIT

Ehalill Halliste gobeläänide näitus "Tagasivaade"

Saaga. 1984

Saaga. 1984

Vaatab. 1987. Tantsib tormi. 1988

Vaatab. 1987. Tantsib tormi. 1988

Ruuge I. 2003. Ruuge II. 2003

Ruuge I. 2003. Ruuge II. 2003

Ruuge I. 2003

Ruuge II. 2003

Roos. 2007

Fragment gobeläänist Roos

Roos. 2007. Saaga. 1984

Alates tänasest on Kohila raamatukogus üleval tekstiilikunstnik Ehalill Halliste gobeläänide näitus „Tagasivaade“.
Ehalill Halliste on lõpetanud 1976. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tekstiilikunsti erialal. Alates 2002. aastast tegutseb vabakutselise tekstiilikunstnikuna. Ehalill Halliste elab Kohilas. Oma töötoas Ehalille Vaibasara põimib kunstnik iga vaiba sisse loo. Valmivad soojad, harmoonilised, kaunid vaibad.
Raamatukogus oli kavas eksponeerida maikuus paeteemalisi näitusi koos Ehalill Halliste näitusega „Pae peal“, kuid eriolukorra tõttu lükkusid paenäitused sügisesse.

Ehalill Halliste: „Tulin mõttele et teeme tagasivaate, võtame suured 80ndate vaibad, mis olid kunagi Eesti Kunstifondi omanduses. Näituse plakati peal olev vaip „Saaga“ on valminud aastal 1984.  Vaip on ühe konkursi töö. Lisaks on kolm vaipa 2000ndate aastate loomingust.“

Näitus „Tagasivaade“ heidab pilgu kunstniku varasemale loomingule.  Meil on harukordne võimalus vaadata läbilõiget Ehalill Halliste eelmistest loomeperioodidest. Kuna näituse füüsiline külastamine hetkel ei ole võimalik, siis pakume võimalust vaadata näitust virtuaalselt Kohila raamatukogu blogis kohilaraamat.blogspot.com ja Facebooki lehel SIIT.

Näitusel on väljas Ehalill Halliste gobeläänid:
Saaga. 1984
Tantsib tormi. 1988
Vaatab. 1987
Ruuge I. 2003
Ruuge II. 2003
Roos. 2007

Täname Ehalill Hallistet võimaluse eest eksponeerida oma töid meie raamatukogus!

Vaata Ehalill Halliste kodulehekülge aadressil: www.ehalillhalliste.com.