Neljapäev, 29. august 2019

Suveraamat 2019

1. juunist – 16. augustini kestis 1.- 9. klassi õpilastele suvelugemise programm „Suveraamat 2019“. Osalesid Kohila ja Hageri raamatukogude lugejad.
Kokku osales sellel aastal  111 last - 64 tüdrukut ja 47 poissi. Suve jooksul loeti läbi arvestatav kogus uuemat lastekirjandust - 677 raamatut.  Kohila Gümnaasiumist osales 65 ja Kohila Mõisakoolist 46 õpilast. Kõige rohkem oli sellel aastal osalejaid 4ndate klasside õpilaste seas.

Populaarsemad raamatud olid:
Jeff Kinney "Ühe äpardi päevik" (sari), Rachel Renée Russelli "Luuseri päevik" (sari), Ilmar Tomuski "Tulnukate rünnak" ja "Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid", Martin Widmarki "Hõbedamõistatus" ja "Vanglamõistatus", Linda Chapmani "Tähesõbrad", Katarina Mazetti "Lõksud ja võltsijad", Reeli Reinausi "Vanalinna detektiivid", Mika Keräneni "Soome pitsa", Jørn Lier Horsti "Operatsioon Kõuepilv", "Operatsioon Varjumees" ja"Operatsioon Päikeseloojang", Leelo Tungla "Naljatilgad lähevad laulupeole", Cressida Cowelli "Kuidas taltsutada lohet", Francesca Simoni "Hirmus Henry ja muumia needus", Tuutikki Toloneni"Kollivalve", Kristina Ohlssoni "Kiviinglid", Jan Bircki "Saara ja Sasi", Anti  Saare "Pärt läheb uuele ringile".

Lapsed pidi täitma loetud raamatute kohta tagasisidelehe.

Mõned väljavõtted laste arvamustest:

„Käbikäpp ja Pähklinäpp“: Soovitan lugeda kuna see on tore raamat tõelisest sõprusest. Sellisel sõprusel ei ole oluline kui suur on sõbra pere või kui suur on sõbra kodu. Tähtsad on ainult sõbrad ise. (2. klass)

„Saskia otsib värve“: Soovitan, sest seda oli mõnus lugeda ja mõnus mõtelda. (2. klass)

„Pärdiku pähkel“: Soovitan, sest liblikas oli ulakas. (2. klass)

„Muna või kana“: Kana küsis loomadelt ja peremehelt - kumb oli enne, kas muna või kana. Ei saanudki teada. Soovitan. (3. klass)

„Krutskiline tita“: Ma soovitan seda raamatut lugeda teistel lastel, sest väikesed lapsed näevad asju teistmoodi. Näiteks: tolmuimeja on elevant oma suure londiga. (4. klass)

„Carlotta ja Henri: empsil pole netti ja kõik on hukas. Meeldib?!“: Soovitan seda raamatut teistele, sest see õpetas äppe tundma ning tehnika asju. (3. klass);  Ma soovitan seda raamatut lugeda teistel lastel, sest siis saad teada kuidas nutisõltuvusest lahti saada. (4. klass)

„Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist“: Ma soovitan seda raamatut lugeda teistel lastel, sest see raamat õpetab seda, et ei tohi arvata kunagi, et täiskasvanu on lihtne olla. (4. klass)

„Tulnukate rünnak“: Ma soovitan seda raamatut, sest see oli tõesti ägeda ideega tehtud. (4. klass)

„Kuidas taltsutada lohet“: Ma soovitan seda raamatut sõbral lugeda, sest see on salapärane, põnev ja huvitav. Samas on see õpetlik, et kiusata ei või. (4. klass)

„Sai mis tahtis“: Raamat näitab mida võib tunda ohver kui teda süüdistatakse valetamises.(7. klass)

„Sinu tuhat palet“: Ma soovitan seda raamatut sõbral lugeda kuna isegi selle raamatu esimesed kümme lehte võivad olla vägagi segased, siis peagi rullub su ees lahti imeline sündmuste keeris. See raamat on täis armastust, põnevust, pettust ja ka leina, mis kõik koos moodustavad raamatu mida on raske käest panna. (8. klass)

„Ekraani taga“: Ma soovitan seda raamatut lugeda kuna see raamat õpetab, et kõik ei ole alati need keda me arvame neid olevat. Vahest teesklevad inimesed kedagi teist, et sind kaitsta, kuid vahel selleks et sind hävitada. (8. klass)

„Sureliku masinad“: Soovitan seda lugeda kuna see on väga hea raamat mis räägib tulevikust omal huvitaval ja põneval viisil. (8. klass)

„Olid kord võlurid“: Soovitan lugeda, kuna alguses igav tundunud raamat muutus lõpus põnevaks. (8. klass)


Nelikümmend tublit suvelugejat, kes lugesid läbi 7 või rohkem raamatut olid kutsustud 28. augustil väljasõidule Energia avastuskeskusesse. (Vaata väljasõidust pilte raamatukogu Facebooki lehelt)

Suur-suur tänu kõigile suvelugemise osalejatele! Häid ja põnevaid lugemiselamusi uuel kooliaastal!




Reede, 9. august 2019

Köitekunstinäitus "Väike prints"

Kohila raamatukogus saab uudistada Eesti köitekunstnike ühenduse rahvusvahelist köitenäitust "Väike prints". 24 köitekunstniku loomingu aluseks on prantsuse kirjaniku Antoine de Saint-Exupéry teos "Väike prints". Kaante vahele köideti trüki- ja paberimuuseumi poognatena välja antud eksklusiivne kõrgtrükis käsitööversioon, mis valmis vanade masinatega väikesearvulises numeeritud tiraažis.
Näitusel osalevad Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi kunstnikud. Köitekunstinäitusel on nii külluslikult kaunistatud klassikalisi taimpark- ja kroomnahast täisnahkköiteid kui ka eksperimentaalses tehnikas töid. Kasutatud on intarsiat, aplikatsiooni, voolimist ja kuldamist.
Kolmele kunstnikule anti välja preemiad. Eesti trüki- ja paberimuuseumi lemmik on Tulvi Turo kaanekujundus, nahakunstnike liit valis parimaks Eve Kaareti töö ning Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu Ilizane Grinberga loomingu. Facebookis toimunud publikuhääletusel  valis rahvas parimaks Maarja Roolahti köite.Veel märkis žürii ära Kaia Lukatsi, Lennart Männi, Leelo Leesi, Rünno Kulveri ja Tarja Rajakanga tööd.

Näituse kuraator on Rene Haljasmäe.

Täname kauni näituse eest!

Näitus on avatud 30. septembrini!

Olete oodatud!


Esmaspäev, 5. august 2019

Augustikuu lugemissoovitus.

Andrus Eelmäe "Igavene poisike".
Mitu juttu 2019.
182 lk.

Andrus Eelmäel on olnud õnn sündida ja kasvada Herta Elviste ja Lembit Eelmäe pojana. Raamatus "Igavene poisike" jutustab Andrus Eelmäe ausalt ja otsekoheselt oma vanematest, nende näitlejateest, puudutades ka nende eluõhtut. Samuti kirjutab ta ka oma varalahkunud vend Vainost. Enda elust jutustab pikemalt: lapsepõlvest, õpingutest ja sellest, kuidas temastki sai lõpuks näitleja. Põgusalt puudutab ka seda, millega lisaks näitlejatööle veel tegeleb. Ka perel ja lastel on tähtis koht tema elus.
"Igavene poisike" on kirjutatud austusavaldusena Eesti tippnäitlejatele Herta Elvistele ja Lembit Eelmäele, kes vaatamata kõigele oma poega armastasid.
Enamus raamatus olevatest fotodest pärineb Vanemuise teatri arhiivist ja erakogust.
Andrus Eelmäe (1956) on Eesti näitleja. Ta on lõpetanud 1975. aastal Vanemuise Teatri õppestuudio ja 1983. aastal Tartu Kaugõppekeskkooli. Andrus Eelmäe töötas üle 20 aasta Vanemuises draamanäitlejana, osales ka operetis. Tegutseb vabakutselisena.