Näituse "Jõulumuinasjutt" avamine

Teisipäeval, 17. detsembril avasime lasteosakonnas vahva jõulunäituse. Näitusel on raamatukogus tegutseva huviringi muinasjutu-kunstituba laste tööd. Kunstiõpetaja Heli juhendamisel valmisid pilkupüüdvad pabernukud Elsa ja Anna, ilusad talvised pildid ning Pipi majad.

Täname Heli ja tublisid lapsi kauni näituse eest!

Näitust on võimalik külastatda kuni 6. jaanuarini!

Olete oodatud!

Jõuluootus raamatukogus

 Nädalatepikkune jõulude ootus saab varsti läbi. Meie valmistume jõuludeks sättides jõuluehteisse raamatukogu kambrid ja nurgakesed. Meil on olnud palju abilisi. Seltsingu "Kalle Pinguta" liikmed Irene Vares ja Aive Küünarpuu kaunistasid raamatukogu  kuusepuu jõulukroonide ja pulmatuttidega, Kohila Tornigalerii perenaine Epp Haabsaar tõi raamatukokku enda  valmistatud keraamilise jõulusõime, mis täidab meie maja ka veevulinaga. Raamatukogu töötajad ehtisid raamatukoguhoone omatehtud jõulukaunistustega. 12. detsembril oli raamatukogus vahva jõuluehete meisterdamise töötuba emale ja lapsele. Ehete valmistamist õpetas kunstiõpetaja Heli Rohtla. 

Nüüd võivad jõulud tulla küünlahelgi, piparkoogi magusa lõhna ja äreva tundega südames.

Häid saabuvaid pühi!

Detsembrikuu lugemissoovitus.

Daniel Wisser "Mägede kuninganna".
Tänapäev 2019.
312 lk.
Tõlkija Piret Pääsuke.

Robert Turin on neljakümne viie aastane mees, kes põeb raskekujulist hulgiskleroosi. Haigeks jäädes oli ta kolmekümne kuue aastane. Nüüdseks on haigus arenenud nii kaugele, et mees elab juba aastaid hooldekodus, liigub ratastoolis, sõltudes hooldusõdede abist. Kuna ta tegevus on väga piiratud, soovib Robert minna Šveitsi, et sooritada abistatud enesetapp.
"Mägede kuninganna" on Roberti lugu, elust ratastooli aheldatuna. Teema on raske ja mõtlemapanev.
Daniel Visser (snd 1971 Klagenfurtis) on austria kirjanik ja muusik. Ta õppis Viini Ülikoolis germanistikat ning on kirjutanud lühijutte, luulet, laulusõnu ning romaane. "Mägede kuninganna" pälvis 2018. aastal riigi tähtsaima kirjanduspreemia.

Jõuluehete valmistamise töötuba

Jõulud on peagi ukse ees. Nüüd on õige aeg ettevalmistusi teha.

Tule meisterdama!

Oled oodatud!

Saima Randjärve akvarellide ja keraamika näituse avamine

Laupäeval, 30. novembril avati Kohila raamatukogus kunstnik Saima Randjärve akvarellide ja keraamika näitus. Kõlas kaunis kandleviis Kehtna kunstide kooli õpetaja Kätlini esituses.

Saima mõtted kunstist: "Kunst on üks maailma tunnetamise viise. Akvarellmaal meeldib mulle, sest tehnika võimaldab koloriidis nii õrnust kui kontrasti, emotsionaalset kiiret tööstiili ja samas distsipliini ja osavust".
Keraamika köitis Saima Randjärve on juba kunstikoolis. Ta on pidevalt on oma oskusi lihvinud mitme meistri käe all.
Saima Randjärv on lõpetanud 1980. aastal ERKI maalikunstnik-pedagoogina. Randjärv on Eesti Kunstnike Liidu, maalikunstnike liidu ja Akvarellistide Ühenduse liige. Saima Randjärv töötab Kehtna kunstide koolis kunstiõpetajana ja juhendab täiskasvanute keraamikaringe.

Täname Saimat ilusate näituste eest!

Näitusi saab imetleda 30. jaanuarini.

Olete oodatud!

Sirvime sahtliluule luuleridu:

Koidikul härmatand oksad
kummardunud on maha,
näha ei kuidagi oska
kauge silmapiiri taha.

On sealt ehk tulemas tuuled,
mis kevade meilegi toovad,
mis hellad kui armsama huuled,
mis maailma valgemaks loovad.

Nii külm ja nii kõle on talvel,
kui päike end kõigi eest peidab,
kui pakasepoisid on valvel,
kuu jäiseid kiiri vaid heidab.

Ma kevadel uuesti sünnin
ja lillena õitsen ma suvel,
kuni sügis siis viimasel tunnil
mu meeled talveuinakuks suleb.

Piret Kasemets
(Hageris, 2005)

Põhjamaade kirjanduse nädal

Novembris, kui meie maades on kõige pimedam aeg, süütame me küünlad ja loeme raamatuid. Seega - kustuta tuled, pane küünal põlema, ja ühine rohkem kui 150 000 inimesega, kes samal ajal loevad kõikjal maailmas.

Kõik selle aasta etteloetavad raamatud kajastavad teemat "Pidu Põhjalas" ja kutsuvad kuulajaid osalema kirjanduslikel pidudel.
Loos "Pipi peab sünnipäeva" minnakse Segasumma Suvilasse, kus peolaua taga istuvad nii hobune kui ahv.
"Sofie maailmas" tähistatakse 15-aastase Sofie sünnipäeva filosoofilise aiapeoga, kus on õhus kohvilõhna, mõttemõlgutusi ja killuke sürrealismi.
"Babette'i pidusöögil" istutakse prantsuse pidusöögilauda, mida nauditakse viimase ampsuni.

Teemaga "Pidu Põhjalas" tahab Põhjamaade kirjanduse nädal rõhutada koosolemise ja kokkukuuluvuse tähendust.

Vaata:
Põhjamaade kirjanduse nädal https://www.nordisklitteratur.org/et
Facebook: Nordisk litteraturuge
Instagram: @nordisk_litteraturuge

Sel aastal joonistas kirjanduse nädala plakati Fääride lastekirjanik ja kunstnik Bárður Óskarsson. Bárður sündis ja kasvas Fääri saartel Torshavnis, kuid on elanud Kopenhaagenis viimased 30 aastat. Aastal 2018 võitis ta Põhjamaade Nõukogu Laste- ja Noortekirjanduse auhinna raamatuga "Træið" (Puu), mille ta ise kirjutas ja illustreeris.

Loe rohkem raamatust "Træið" (Puu) ja Bárður Óskarssonist järgnevalt lingilt Norden.org: www.norden.org/en/nominee/bardur-oskarsson


Tänavust plakatit võib vaadata kui tavalist illustratsiooni teemal Pidu Põhjalas. Kuid kuna Taani, Norra ja Rootsi tähistavad sel aastal oma riikide 100. aastapäeva, lisasin ma ka kolm lippu oma tegelaste kätte, et oleks ikka päris pidupäev ...

- Bárður Óskarsson

Novembrikuu lugemissoovitus.

Luke Allnutt "Taevas kuulub meile".
Rahva Raamat AS 2019.
364 lk.
Tõlkija Piret Lemetti.

Rob Coates'i elus on kõik hästi. Tal on kaunis kodu, imeline naine Anna ja väike poeg Jack. Ühel päeval aga tundub vanematele, et Jacki tervisega pole kõik korras. Pärast uuringuid arsti juures diagnoositakse viieaastasel Jackil ajuvähk. Selline diagnoos lööb senise elukorralduse sassi kuigi vanemad püüavad vaatamata kõigele pakkuda oma armastatud pojale parimat.
"Taevas kuulub meile" on raamat vanemate suurest armastusest oma poja vastu ja sellest, kuidas nad tulevad toime Jacki vähidiagnoosiga, sellele järgneva raviga ja mismoodi see kõik Jacki jaoks lõpeb.
Luke Allnutt veetis lapsepõlve Surreys ning elas ja töötas alates 1998. aastast Prahas, kirjutades ennekõike tehnoloogiatest ja Ida-Euroopa poliitikast. Tema debüütromaan "Taevas kuulus meile" ilmus 2018. aastal ning selle tõlkeõigused on müüdud 30 riiki. Peale kirjutamise tegeleb Luke Allnutt jooksmisega, on abielus ja kahe väikese poja isa.

Lühietendus "Sööme siis salatit" 21. oktoobril kell 19.00

20.-30. oktoober toimuvad üle-eestilised raamatukogupäevad. 

Kohila raamatukogu raamatukogupäevade kava:

21.10 kell 19 Hageri harrastusteatri etendus „Sööme siis salatit“

21.10-26.10 koolivaheaja viktoriin “Keel ja kirjandus“  õpilastele (4.-6. klass)

22.10 kell 10 ettelugemispäev: Sipsiku lasteaia vanemate rühmadele loeb näitleja Kait Kall
23.10 kell 17 Tiit Lukki luuleõhtu „Kuidas riietada lahti LUULET“

28.10 kell 16-18 tuntud inimene raamatukogus – raamatuid laenutab Riigikogu liige Heiki Hepner

29.10 külas lastekirjanik Aidi Vallik (õpilastele)

Näitused: 

„Kohtumised“ - Made Balbati graafikanäitus (näitusesaalis)

„Aabitsad“ – aabitsanäitus Kairi Alevi erakogust (fuajees vitriinides)

„Pildid nagu muinasjutt“ - muhekunstniku näitus-müük (lasteosakonnas)

„Edgar Valteri maailm“ – raamatuväljapanek (lasteosakonnas)

Kohtume raamatukogus!

Kairi Alevi aabitsate näitus

Alates 2. oktoobrist saab Kohila raamatukogus uudistada Kairi Alevi aabitsakogu. Fuajee klaasvitriinides on eksponeeritud ligi kaheksakümmend aabitsat. Kõige vanem raamat näitusel on "Laste sõber: kuke-aabits", mis pärineb aastast 1935.
Aabitsate kogumist alustas Kairi juba lapsepõlves. Kõige esimene ja armsaim raamat on Vilma Barbo "AB mudilastele (1980)". Lugema õppimine on lapse arengus tähtsal kohal. Johhannes Käisi aabitsa "Esimesed vaod"  järgi on kunagi lugema õppinud tuhanded lapsed. Loodame, et igaüks leiab üles ka oma  aabitsa. Tore on vaadata aabitsat, mille järgi sai kunagi lugema õpitud.

Näitus jääb avatuks 30. novembrini.

Tulge vaatama!

Oktoobrikuu lugemissoovitus.

Lucinda Riley "Armastuskiri".
Kirjastus Varrak 2019
467 lk.
Tõlkija Faina Laksberg.

Joanna Haslam, Morning Maili ambitsioonikas ajakirjanik, saadetakse kajastama 95- aastaselt Londonis surnud näitleja Sir James Harrissoni mälestusteenistust. Teenistuse ajal hakkab halb tema läheduses istuval vanaproual kes palub, et Joanna ta välja aitaks ja koju saadaks. Sellest päevast muutub Joanna elu, ta komistab saladusele, mis Sir James Harrissonist maha jäi ja mille sisu on üle seitsmekümne aasta meeleheitlikult varjatud.
Lisaks õnnetutele ja õnnelikele armastuslugudele on selles raamatus peidus veel üks köitev lugu, mille lahendamine on autori poolt väga põnevaks tehtud.
Lucinda Riley (1966) on sündinud Lisburnis Põhja-Iirimaal. Ta on endine näitleja ja ajalooliste romaanide autor.
Lucinda Riley'lt on eesti keeles veel ilmunud: "Kasvuhoonelill" (2012), "Tüdruk kaljunukil" (2014), sari "Seitse õde".

Made Balbati graafikanäituse "Kohtumised" avamine

 

Eile avati Kohila raamatukogus Raplamaal tegutseva graafiku, kujundaja ja raamatuillustraatori Made Balbati näitus "Kohtumised". 1. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist ülemaailmset muusikapäeva. Sel puhul kõlas mahedahäälse Emma esituses mitu kaunist  laulu. Madet on piltide loomisel inspireerinud muusika.

"Minu piltidel on peamiselt muusikud ja nende muusad. Muusik on looja ja muusa kui inspiratsioon. Mind paeluvad nii teater, poeesia kui muusika ning see kajastub ka minu piltides. Minu tööde keskmes on alati inimene. Piltidel segunevad fantaasia ja realistlik joonistus."

(Made Balbat)

Näitusel on eksponeeritud Made Balbati graafilised lehed, mis on teostatud sügavtrüki ja kuivnõela tehnikas. Kuigi kunstnik on pühendunud digigraafikale, on Made sõnul tore aeg-ajalt teha  klassikalist graafikatehnikat.

Näitus on avatud 30. novembrini.

Olete oodatud!

Näitusel eksponeeritud pilte on võimalik ka osta või tellida. Raamatukogus on müügis ka Made Balbati kaardid.

Maal elamise päev Kohila vallas: http://kohila.kovtp.ee/kuidas-tulla

Kohila raamatukogu on laupäeval avatud 10.00-15.00.
Tutvustame raamatukogu. Saab laenata raamatuid ja lugeda perioodikat. Avatud on mitmed näitused.
Raamatukogus on võimalus kasutada arvuteid, vaadata kohapeal animafilme ja mängida erinevaid mänge (lauamängud, PlayStation, lauajalgpall).

Tule Kohilasse!

Raamatukogu huviring

Sügisest alustab taas raamatukogu huviring muinasjutu-kunstituba. Ringi juhendab kunstiõpetaja Heli Rohtla.
Huviringi ootame 1.-3. klassi õpilasi.
Toimumisaeg:  teisipäeviti  raamatukogu II korruse huviringide saalis
Toimumiskoht: Kohila raamatukogu
Esimene kokkusaamine: 1. oktoober kell 14.15. 
Ring on tasuta.
Ootame lapsi, kes käivad ringis terve õppeaasta.

Muinasjutu-kunstitoa eesmärgiks on tutvustada eesti ja maailma lastekirjandust ning tekitada huvi kunsti vastu. Lugude kuulamine arendab laste mõtlemis- ja kuulamisoskust, käeline kunstitegevus kujutavat mõtlemist, fantaasiat ja loovust. Ringi tegevuses loetakse ja jutustatakse lugusid ning õpitakse kasutatama erinevaid kunstitehnikaid ja materjale.

Registreeri hiljemalt 30. septembriks Kohila raamatukogus või e-posti aadressil: kohilaraamat@hot.ee

Septembrikuu lugemissoovitus.

Arikawa Hiro "Rändava kassi kroonikad".
Tänapäev 2019.
224 lk.
Tõlkija Margit Juurikas.

Kassile meeldis põõnutada ühe kortermaja hoovis seisva hõbedase auto kapotil. Mees, kellele auto kuulus, hakkas kassi vastu huvi tundma, tõi süüa ja võttis enda juurde elama kui kassike sai autolt löögi. Mehe nimi on Miyawaki Satoru. Kassikese nimeks sai Nana. Nad elasid koos viis aastat kui Satoru oli sunnitud otsima oma sõprade juurest Nanale uue kodu. Miks, sellest räägitakse alles raamatu lõpu poole kuigi aimatav oli see juba esimesel mainimisel. Keegi sõpradest ei osutu sobivaks ja Satoru kolib kassiga tädi juurde, kes ta kunagi peale vanemate surma lapsendas.
„Rändava kassi kroonikate“ sõnum on, et iga armastusest kantud tegu – olgu see siis kuitahes tilluke – võib muuta meie elu. See liigutav lugu on puudutanud tuhandeid lugejaid üle kogu maailma.  Osa teksti on kirjutatud läbi kassi silmade ja sedasi nad mõtelda võivadki kui inimene on neile kõik nagu Satoru Nanale.
Arikawa Hiro (09.07.1972) on Jaapani kirjanik.

Muhekunstniku näitus "Pildid nagu muinasjutt"

Kohila raamatukogu lasteosakonda kaunistab armas ja helge näitus "Pildid nagu muinasjutt". Tööde autor on Muhekunstnik, kes on iseõppinud illustraator ja digiajastu kunstnik. Ta armastab luua muhedaid pilte vahvatest tegelastest ja nende seiklustest.

Näitus on avatud 2. novembrini!

Olete oodatud!

Suveraamat 2019

1. juunist – 16. augustini kestis 1.- 9. klassi õpilastele suvelugemise programm „Suveraamat 2019“. Osalesid Kohila ja Hageri raamatukogude lugejad.
Kokku osales sellel aastal  111 last - 64 tüdrukut ja 47 poissi. Suve jooksul loeti läbi arvestatav kogus uuemat lastekirjandust - 677 raamatut.  Kohila Gümnaasiumist osales 65 ja Kohila Mõisakoolist 46 õpilast. Kõige rohkem oli sellel aastal osalejaid 4ndate klasside õpilaste seas.

Populaarsemad raamatud olid:
Jeff Kinney "Ühe äpardi päevik" (sari), Rachel Renée Russelli "Luuseri päevik" (sari), Ilmar Tomuski "Tulnukate rünnak" ja "Päiksemetsa vanadekodu kriminalistid", Martin Widmarki "Hõbedamõistatus" ja "Vanglamõistatus", Linda Chapmani "Tähesõbrad", Katarina Mazetti "Lõksud ja võltsijad", Reeli Reinausi "Vanalinna detektiivid", Mika Keräneni "Soome pitsa", Jørn Lier Horsti "Operatsioon Kõuepilv", "Operatsioon Varjumees" ja"Operatsioon Päikeseloojang", Leelo Tungla "Naljatilgad lähevad laulupeole", Cressida Cowelli "Kuidas taltsutada lohet", Francesca Simoni "Hirmus Henry ja muumia needus", Tuutikki Toloneni"Kollivalve", Kristina Ohlssoni "Kiviinglid", Jan Bircki "Saara ja Sasi", Anti  Saare "Pärt läheb uuele ringile".

Lapsed pidi täitma loetud raamatute kohta tagasisidelehe.

Mõned väljavõtted laste arvamustest:

„Käbikäpp ja Pähklinäpp“: Soovitan lugeda kuna see on tore raamat tõelisest sõprusest. Sellisel sõprusel ei ole oluline kui suur on sõbra pere või kui suur on sõbra kodu. Tähtsad on ainult sõbrad ise. (2. klass)

„Saskia otsib värve“: Soovitan, sest seda oli mõnus lugeda ja mõnus mõtelda. (2. klass)

„Pärdiku pähkel“: Soovitan, sest liblikas oli ulakas. (2. klass)

„Muna või kana“: Kana küsis loomadelt ja peremehelt - kumb oli enne, kas muna või kana. Ei saanudki teada. Soovitan. (3. klass)

„Krutskiline tita“: Ma soovitan seda raamatut lugeda teistel lastel, sest väikesed lapsed näevad asju teistmoodi. Näiteks: tolmuimeja on elevant oma suure londiga. (4. klass)

„Carlotta ja Henri: empsil pole netti ja kõik on hukas. Meeldib?!“: Soovitan seda raamatut teistele, sest see õpetas äppe tundma ning tehnika asju. (3. klass);  Ma soovitan seda raamatut lugeda teistel lastel, sest siis saad teada kuidas nutisõltuvusest lahti saada. (4. klass)

„Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist“: Ma soovitan seda raamatut lugeda teistel lastel, sest see raamat õpetab seda, et ei tohi arvata kunagi, et täiskasvanu on lihtne olla. (4. klass)

„Tulnukate rünnak“: Ma soovitan seda raamatut, sest see oli tõesti ägeda ideega tehtud. (4. klass)

„Kuidas taltsutada lohet“: Ma soovitan seda raamatut sõbral lugeda, sest see on salapärane, põnev ja huvitav. Samas on see õpetlik, et kiusata ei või. (4. klass)

„Sai mis tahtis“: Raamat näitab mida võib tunda ohver kui teda süüdistatakse valetamises.(7. klass)

„Sinu tuhat palet“: Ma soovitan seda raamatut sõbral lugeda kuna isegi selle raamatu esimesed kümme lehte võivad olla vägagi segased, siis peagi rullub su ees lahti imeline sündmuste keeris. See raamat on täis armastust, põnevust, pettust ja ka leina, mis kõik koos moodustavad raamatu mida on raske käest panna. (8. klass)

„Ekraani taga“: Ma soovitan seda raamatut lugeda kuna see raamat õpetab, et kõik ei ole alati need keda me arvame neid olevat. Vahest teesklevad inimesed kedagi teist, et sind kaitsta, kuid vahel selleks et sind hävitada. (8. klass)

„Sureliku masinad“: Soovitan seda lugeda kuna see on väga hea raamat mis räägib tulevikust omal huvitaval ja põneval viisil. (8. klass)

„Olid kord võlurid“: Soovitan lugeda, kuna alguses igav tundunud raamat muutus lõpus põnevaks. (8. klass)


Nelikümmend tublit suvelugejat, kes lugesid läbi 7 või rohkem raamatut olid kutsustud 28. augustil väljasõidule Energia avastuskeskusesse. (Vaata väljasõidust pilte raamatukogu Facebooki lehelt)

Suur-suur tänu kõigile suvelugemise osalejatele! Häid ja põnevaid lugemiselamusi uuel kooliaastal!

Köitekunstinäitus "Väike prints"

Kohila raamatukogus saab uudistada Eesti köitekunstnike ühenduse rahvusvahelist köitenäitust "Väike prints". 24 köitekunstniku loomingu aluseks on prantsuse kirjaniku Antoine de Saint-Exupéry teos "Väike prints". Kaante vahele köideti trüki- ja paberimuuseumi poognatena välja antud eksklusiivne kõrgtrükis käsitööversioon, mis valmis vanade masinatega väikesearvulises numeeritud tiraažis.
Näitusel osalevad Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi kunstnikud. Köitekunstinäitusel on nii külluslikult kaunistatud klassikalisi taimpark- ja kroomnahast täisnahkköiteid kui ka eksperimentaalses tehnikas töid. Kasutatud on intarsiat, aplikatsiooni, voolimist ja kuldamist.
Kolmele kunstnikule anti välja preemiad. Eesti trüki- ja paberimuuseumi lemmik on Tulvi Turo kaanekujundus, nahakunstnike liit valis parimaks Eve Kaareti töö ning Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu Ilizane Grinberga loomingu. Facebookis toimunud publikuhääletusel  valis rahvas parimaks Maarja Roolahti köite.Veel märkis žürii ära Kaia Lukatsi, Lennart Männi, Leelo Leesi, Rünno Kulveri ja Tarja Rajakanga tööd.

Näituse kuraator on Rene Haljasmäe.

Täname kauni näituse eest!

Näitus on avatud 30. septembrini!

Olete oodatud!

Augustikuu lugemissoovitus.

Andrus Eelmäe "Igavene poisike".
Mitu juttu 2019.
182 lk.

Andrus Eelmäel on olnud õnn sündida ja kasvada Herta Elviste ja Lembit Eelmäe pojana. Raamatus "Igavene poisike" jutustab Andrus Eelmäe ausalt ja otsekoheselt oma vanematest, nende näitlejateest, puudutades ka nende eluõhtut. Samuti kirjutab ta ka oma varalahkunud vend Vainost. Enda elust jutustab pikemalt: lapsepõlvest, õpingutest ja sellest, kuidas temastki sai lõpuks näitleja. Põgusalt puudutab ka seda, millega lisaks näitlejatööle veel tegeleb. Ka perel ja lastel on tähtis koht tema elus.
"Igavene poisike" on kirjutatud austusavaldusena Eesti tippnäitlejatele Herta Elvistele ja Lembit Eelmäele, kes vaatamata kõigele oma poega armastasid.
Enamus raamatus olevatest fotodest pärineb Vanemuise teatri arhiivist ja erakogust.
Andrus Eelmäe (1956) on Eesti näitleja. Ta on lõpetanud 1975. aastal Vanemuise Teatri õppestuudio ja 1983. aastal Tartu Kaugõppekeskkooli. Andrus Eelmäe töötas üle 20 aasta Vanemuises draamanäitlejana, osales ka operetis. Tegutseb vabakutselisena.

Juulikuu lugemissoovitus.

Sofia Lundberg "Küsimärk on pool südant".
Eesti Raamat 2019.
352 lk.
Tõlkija Ruth Laidmets.

Elin Boals on edukas fotograaf New Yorgis. Ta on abielus Samiga ja neil on tütar Alice. Kuna Elinil on kogu aeg palju tööd, jõuab ta harva õhtusöögiks koju. See tekitab tema ja Sami abielus pingeid. Kui Elin saab lapsepõlvesõber Frederikult tähekaardi, viib see mõtted Gotlandil veedetud lapsepõlvele. Naise lapsepõlv ei olnud enamasti õnnelik kuid mõnikord oli ka rõõmsaid hetki. Abielu on purunemas, kuid Sam ja Alice püüavad Elinit panna vaatama oma südamesse, et nad saaksid siiski koos perena edasi minna. Elin hakkab meenutama ja tema tee viib teisele poole ookeani teisele mandrile, aga ka teise aega ja teise ellu.
„Küsimärk on pool südant“ on haarav romaan sellest, kuidas vastamata küsimused, rääkimata lood ning mahasurutud mälestused võivad inimelu mõjutada. See on lugu enese ja tõe leidmisest ning sellest, kuidas õppida armastama.

Sofia Lundberg (1974) on kirjanik ja toimetaja, ta elab Stockholmis koos oma pojaga. Tema sensatisooniline debüütromaan „Punane aadressiraamat” ilmus sarjas „Tõlkes leitud“ 2018. aastal.

Ilusat suve ja toredat jaanipäeva!

Sirvime Sahtliluule värsiridu:

Suve algus

Öös sääski lendab.
Vaikus valitseb...
Ja mina ennast
vaevu talitsen,

sest su´i on alan´d -
voogav, lopsakas.
Ma aina vaatan,
kuid ei, küll ei saa.

Ja selle möllu sees
end tunnen väiksena.
Mu mõtted kaugel´ teel.
Koit juba helendab.

                                                        Jana Liivat (2016)

Sahtliluule tänuüritus

6. juuni õhtul selgusid Sahtliluule konkursi tulemused. Kohila raamatukogusse olid kutsutud luulekonkursi osalejad, konkursi žürii ja teised luulehuvilised. Õhtut juhtis ja luulet luges Tiina Adamson, muusikahelid kõlasid akustilise duo Liis Mäesalu ja Tarvo Valm esituses.

Sahtliluulekonkursile laekus 76 luuletust 29 autorilt. Luulet hinnati kahes vanusekategoorias: kuni 16. aastased ja 17. aastased ja vanemad. Osavõtjaid oli Eestimaa eri paigust: Jõgevamaalt, Saaremaalt, Pärnumaalt, Tartust, Raplamaalt, Kohilast ja mujalt. Luulekonkursi žüriisse kuulusid: luuletaja ja tõlkija Ly Seppel-Ehin, õpetaja ja Kohila kultuurihing Anneliis Kõiv ning kirjanik ja luuletaja Kaarel B. Väljamäe.

Kuni 16. aastaste esikolmik:
I koht Kärt Pihlap "Hüdrosfäär"
II koht Hanna Pauliine "Aga äkki väiksed tüdrukud peavadki lõhnama nagu lilled, mitte mõru tubakas"
III koht Annika Marjapuu "Kahestunud"

17. aastaste ja vanemate esikolmik:
I koht Taili Vahesaar "Tiivad"
II koht Loona-Liisa Lunde "Vähekantud. Paljunäinud"
III koht Janika Läänemets "Teisel pool jõge hauguvad koerad"

Žürii tõstis esile luuletused:
Tiit Lukki "Oh neid sõnu!" (Kaarel B. Väljamäe)
Maie Schmidt "Viie hingelinnu veiklevvalge puhtus" (Ly Seppel-Ehin)
Taili Vahesaar "Õhus on alati õrnust" (Anneliis Kõiv)

Eriauhinnad:
"Noorim osaleja" Roosi Mari Reede. Auhinna pani välja Kohila pagariäri Eifeli köök.

"Raamatukogu lemmik" Elli "Hirm". Auhinna pani välja Eifeli köök.

"Luuletus lauluks" Taili Vahesaar "Õhus on alati õrnust". Luuletuse viisistas muusik Tarvo Valm.

Täname autoreid, žüriid, Liisi ja Tarvot ning Tiinat imelise õhtu eest!

Aitäh Eifeli köögile sponsorluse eest!

Luulekonkursi läbiviimist toetas Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp.

I koht Taili Vahesaar 

I koht Kärt Pihlap

Tiina Adamson

Ly Seppel-Ehin

Anneliis Kõiv

Akustiline duo Liis Mäesalu ja Tarvo Valm

Juunikuu lugemissoovitus.

Rachael Lippincott "Kolm sammu sinuni".
Rahva Raamat 2019.
239 lk.
Tõlkija Kristina Uluots.

Stella Grant on noor inimene, kes oma rivist väljas kopsude pärast on suurema osa elust viibinud haiglas ja pole saanud õppetööst osa võtta. Stellal on raske haigus tsüstiline fibroos. Aasta tagasi kaotas tütarlaps oma õe, kes hukkus mägironimist harrastades. Nüüd on ta oma vanematel ainus ja peab elus püsima. Stella on kopsusiirdamise järjekorras. Saint Grace'i haiglas on ta tutvunud Poe'iga, kes on neiu parim sõber. Nüüd lisandub Will, kes osaleb ravimiuuringus.
"Kolm sammu sinuni" on kolme Saint Grace'i haiglas viibiva noore inimese, Stella, Poe ja Willi lugu. Neil kõigil on erinevad soovid ja unistused kuid neid seob raske haigus - tsüstiline fibroos.
Rachael Lippincott (1994) sündis Philadelphias ja kasvas üles Bucksi maakonnas Pennsylvanias. Tal on bakalaureuse kraad Pittsburgh'i Ülikoolist.
Raamat "Kolm sammu sinuni" ("Five Feet Apart") on kirjutatud koostöös Mikki Dayghtry ja Tobias Iaconisega. 2019. aastal valmis raamatust ka film.

Thomas Scheileke akrüülmaalide näitus

Kohila raamatukogu lasteosakonnas saab imetleda Eestis elava saksa kunstniku Thomas Scheileke akrüülmaalide näitust "illustratsioonid kirjutamata lugudele". Maalidel on kujutatud autori nostalgilisi mälestusi 1970-ndate Saksamaal. Näitusel on välja pandud 19 vahvat pilti, millel on näha ehedaid hetki elust. Lõbusatel värvikirevatel maalidel mängivad lapsed jalgpalli, veedavad aega mere ääres ja teevad palju muud huvitavat.
Thomas Scheileke on sündinud Saksamaal Hamburgis ja Eestis elanud 25 aastat. Thomas on lõpetanud kunstikooli reklaamigraafika erialal. Eestis on tegutsenud raamatuillustraatori ja koomiksikunstnikuna. Ta on teinud koostööd kirjastustega Huma ja Koolibri. Kirjastus Koolibri on välja andnud kaks Thomas Scheileke kirjutatud ja illustreeritud saksa keele õpperaamatut. Ajakirjades "Hea laps" ja "Täheke" ilmuvad regulaarselt tema illustratsioonid ja koomiksid.
Thomas Scheileke on kahe täiskasvanud poja isa ja ühe väikese tüdruku vanaisa.

Thomas Scheileke näitus on avatud 2. septembrini!

Tulge vaatama!

Jaak Kadariku näituse "Jääaeg" avamine

Laupäeval, 1. juunil avati Kohila raamatukogus Jaak Kadariku näitus "Jääaeg".
Maailmas meie ümber soojeneb kliima kiiremini kui ette arvata osatud. Looduskatastroofid muutuvad üha laastavamaks. Nendel teemadel on tehtud apokalüptilisi vaatemänge ja kaks filmi "Ice Age" ja "The Day After Tomorrow". Filmid andsidki autorile inspiratsiooni teha näitus, mis kujutab meid, inimesi ja meid ümbritsevat jäätumise hetkel.
See hetk ei pruugigi olla kole, pigem pakub esteetilist naudingut ja kunstilist elamust- seni, kuni see ei toimu mitte meiega ja kõigest pildil.
Inimeste kuumimadki emotsioonid saavad külmunud tardumuses justkui selgeks, läbipaistvaks ja rahulikuks. Kiiret pole kuhugile. Tulesüütaja on jäätunud koos tulega, sportlase jooksusamm kui jääskulptuur...
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
(Jaak Kadarik)

Näitus on avatud 1. juulini!

Suvelugemine tuleb jälle!

1. juunil algab taas suvelugemise programm "Suveraamat 2019”. Ootame osalema 1.- 9. klasside lugemishuvilisi õpilasi.  Osa saavad võtta ka koolieelikud, kellel lugemine juba selge.

Soovituslikud raamatute nimekirjad:

1.-3. klass 

4.-6. klass

7.-9. klass

Nimekirjad on nähtavad ka RIKSWEBis:  https://raplamaa.webriks.ee/?action=134   

Kohila valla raamatukogude "Suveraamat 2019" osalemise reeglid:

1. Vali endale meelepäraseid  raamatuid soovitatud raamatute nimekirjast, need on kolmele vanuserühmale: 1.-3. klass, 4.-6. klass, 7.-9. klass (klass, kuhu sügisel lähed).

2. Iga laenutatud raamatuga saad kaasa küsitluslehe ja esimesel korral ka oma isikliku lugemispassi, kuhu saad templi kui oled tagastanud täidetud küsitluslehe loetud raamatu(te) kohta.  Tagasisidelehel tuleb vastata küsimustele, märkida ära oma nimi, kool ja klass. Ära vasta küsimustele jah/ei vormis ega kirjuta lihtsalt – oli tore, oli lõbus, oli huvitav. Põhjenda alati oma arvamust ja kirjuta rohkem oma mõtetest. Augustis tulemuste loendamisel arvestame küsitluslehtede sisukust.

3. Korraga saad laenutada kuni kaks raamatut. Kui sa ei leia nimekirjast  omale sobivat raamatut, võid ka riiulist meelepärasema  otsida.

4. Parimad on need, kes loevad kõige rohkem raamatuid, täidavad küsitluslehed korralikult ning koguvad suve lõpuks oma lugemispassi kõige rohkem templeid.

5. Suveprogramm „Suveraamat 2019“ kestab 1. juunist kuni 16. augustini. 

6. Lugemiselamuse jagamiseks otsi raamatukogust  „tujupurke“:

7. Parimatele osalejatele toimub augusti lõpus ekskursioon  Energia avastuskeskusesse

Oled oodatud osalema!

Näitus "Eesti keel ja eesti meel"

Kohila raamatukogu fuajees saab uudistada grammatikaõpikuid ja koolilugemikke . Näitusel "Eesti keel ja eesti meel" on välja pandud vanad raamatud kollektsionäär Olavi Verevi erakogust. Vanim raamat näitusel on "Lühike õpetus õigest kirjutamisest", mis pärineb aastast 1864.

Näitus jääb avatuks 1. juulini!

Olete oodatud!

Elus helgeid hetki leidub, millest

hiljemgi veel kaua põu on soe.

Õuemurult lihtsa kevadlille

täna noppis mulle minu poeg.

Oma elu esimese lille

kilgates ta memme kätte tõi.

Üle vaasi kergelt kummargile

on mu laual tulilille õis.

Mitmed lilled on mu lauda ehtind:

nõtke nelk ja sametine roos,

valge kalla keset laiu lehti,

põllulilled hulgakesi koos.

Ja on mõnigi neist hoidnud kaua

meeli pidulikult elevil.

Aga õnneks piisab, kui su laual

õitseb vaikselt lihtne tulill.

                                                      (Ellen Niit "Tulilill", 1954)

13. mail kell 18.00 külas Tiit Pruuli

Huviringi muinasjutu-kunstituba laste näituse "Päike läheb puhkusele" avamine

Teisipäeval, 7. mail avati raamatukogu huviringi muinasjutu-kunstituba näitus "Päike läheb puhkusele". Pilku köidavad säravad kollased kassid, vahvad siilid ja teised huvitavad tegelased raamatutest.
Eelmise aasta oktoobris alustas raamatukogus 1.-3. klassi õpilastele suunatud huviring, mille eesmärk on tutvustada eesti ja maailma lastekirjandust ning äratada lastes huvi kunsti vastu. Ringi juhendab Heli Rohtla. Heli õpetusel tegid lapsed suure hulga ilusaid pilte, aga näitusele valiti vaid parimad tööd.

Täname Heli pühendumise eest !

Näitus on avatud 1. juunini.

Tulge vaatama!

Laste huviringi MUINASJUTU-KUNSTITUBA näituse "Päike läheb puhkusele" avamine 7. mail kell 15.00

Olete oodatud näituse avamisele!

Ajalooliste fotode näitus "Laulu- ja tantsupeo ootuses"

Esmaspäeval, 6. mail avati Kohila raamatukogus fotonäitus "Laulu- ja tantsupeo ootuses". Raplamaa laulu- ja tantsupeo komisjoni eestvedamisel ellu kutsutud ajalooliste fotode näitus on pühendatud Eesti laulu- ja tantsupeo juubeliaastale ja 2019. aasta laulu- ja tantsupeole "Minu arm".
Kahe looga Helin-Mari Arderi "Naerulohkudega maailm" ja Riho Pätsi "Rõõmulaul" esines Kohila gümnaasiumi mudilaskoor Merve Augi juhendamisel.
Rahvakultuurispetsialist Triinu Ülemaante rääkis näitust tutvustades, et soov oli tuua laulu- ja tantsupidu rahvale lähemale. Näitus on koostatud Raplamaa inimestelt kogutud fotode põhjal, mis pärinevad enne 1985. aastat. Piltidel on näha, kuidas kollektiivid valmistuvad laulu- ja tantsupidudeks ning marsivad peo rongkäigus. Põnevaid fotosid on näitusel 20, igast Raplamaa vallast viis.

Näitus on avatud 30. maini.

Tulge vaatama!

Maikuu lugemissoovitus.

Maylis de Kerangal "Parandada elavaid".
Tänapäev 2018.
213 lk.
Tõlkija Leena Tomasberg.

19- aastane tugev, terve ja sportlik Simon Limbres lepib sõpradega kokku, et nad lähevad tõusu ja mõõna vahelisel ajal surfama. Tagasiteel satub nende auto õnnetusse ja Simonil diagnoositakse haiglas ajusurm. Mida küll tunnevad poisi vanemad teades, et nad ei saa oma last kunagi tagasi? Neil on ka vaja otsustada, kas annetada Simoni siseorganid doonorluseks või mitte. Millised tunded on noormehe tüdruksõbral ja õel? 
"Parandada elavaid" on liigutav, mõtlemapanev ja intiimne sissevaade toimuvaga seotud inimeste kõhklustesse, leina ja lootusse kahekümne nelja tunni jooksul.
Maylis de Kerangal (snd 1967) on viimase kümnendi prantsuse kirjanduse ompäraseimaid ja võimsamaid hääli. Liigutav ja mõtlemapanev, meditsiiniliselt täpne ja psühholoogiliselt peen, võimsa poeetikaga ja kujunditihe "Parandada elavaid" on tema enim auhinnatud ja tõlgitud teos. 2015. aastal valmis selle põhjal teatrilavastus ja 2016. aastal film.

Käsitööringi NÄPUKAD näitus

Kohila raamatukogus saab imetleda kaunist käsitööd. Neljapäeval, 2. mail pandi välja käsitööringi Näpukad näitus. Tegutsetud on juba kümme aastat. Säraval juhendajal Milvil ideede puudust ei ole. Põnevaid tegemisi jätkub: kübara- ja põllepäevad. Tublid  naised tunnevad rõõmu loomisest, õppimisest ja koos veedetud ajast.

Näitust saab külastada 9. maini!

Tulge vaatama!

Näituse "Laulu- ja tantsupeo ootuses" avamine

Greesi Langovitsi fotonäitus "HipstaLOVE"

Kohila raamatukogus saab imetleda Greesi Desiree Langovitsi fotonäitust "hipstaLOVE".
Greesi Desiree Langovits on elukutselt (klassikaline) laulja. Ta on alati olnud suur fotograafiahuviline. Reisides palju mööda maailma, teeb ta pilte põhiliselt oma iPhone`iga, eriliseks lemmikuks on kujunenud hipstamatic.

"Pildistan hipsta formaadis juba seitse aastat ja selle ajaga on kogunenud päris palju pilte siit-sealt, mis on mingit pidi omavahel seotud ja on võimalik seega seeriaid teha. Käesolev näitus on keskendunud armastusele. Ükskõik, kus ringi käin, leian ma igalt poolt suuremaid ja väiksemaid südamekesi ja iloveyou`sid, mis on selles tänapäeva pealiskaudses maailmas minu arust omamoodi armas, paneb muigama ja võtab hetkeks aja maha."
(Greesi Desiree Langovits)

Näitus on avatud 4. maini!

Olete oodatud!

Lembe Maria Sihvre nukunäitus

Kohila raamatukogu lasteosakonnas on kuni 30. aprillini Lembe Maria Sihvre rahvariides nukkude näitus "Titetegu". Lembe Maria armastab mänguasju valmistada, mis on nii tema elustiil kui ka elukutse. Lembe Maria Sihvre on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia disainerina, aga spetsialiseerus etnograafiale.
Tänavu  on Eesti laulu- ja tantsupeo juubeliaasta. Lasteosakond on juba suure peo ootuses. Leludele on uhked riided selga sätitud. Üks nukk kaunim kui teine. Rahvuslik käsitöö aitab hoida paikkondade traditsioone ja väärtusi.

Tulge vaatama!

Aprillikuu lugemissoovitus.

Andrus Kivirähk "Tilda ja tolmuingel".
FD Distribution OÜ 2018.
140 lk.

Tilda on 9- aastane tüdruk. Ta elab koos emaga, kes töötab Abel Ragnarsoni kaupluses, kus on müügil kodumasinad. Tilda lendurist isa sai surma siis, kui tüdruk oli alles üheaastane. Ühel hommikul, kui ema oli tööle läinud ja Tilda tahtis peale unenäo nägemist selle üle voodis lesides järgi mõtelda, nägi ta end vaatavat kahte suurt ja tumedat, öötaevana säravat silma. Keegi istus tema padjal, keegi hall ja teravate kõrvadega. Punane nööbike süles. See on Tilda esimene kohtumine tolmuingliga.
"Tilda ja tolmuingel" on südamlik ja veidi kurb raamat sellest, et mälestustes on kõik võimalik ja elu ühe vanemaga polegi nii raske, kui on olemas mälestused.
Andrus Kivirähk (1970) on kirjutanud palju raamatuid nii lastele kui täiskavanutele ja tema teosed on pälvinud mitmeid tunnustusi. "Tilda ja tolmuingel" valiti Hea Lasteraamat 2018 nominentide hulka ja on ka Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia laureaat laste- ja noorsookirjanduse kategoorias.

Rahvusvaheline lasteraamatu päev.

2. aprillil on muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni sünnipäev. Siis tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatu päeva. Selle aasta lasteraamatupäeva moto on "Raamatud aitavad aega maha võtta". Sõnumi kirjutas leedu  illustraator ja kirjanik Kęstutis Kasparavičius (1954).

Raamatud aitavad aega maha võtta
Kęstutis Kasparavičius

„Mul on kiire!.. Aega ei ole!.. Hüvasti!..“ – ilmselt kuuled samasuguseid hüüatusi päevast päeva mitte üksnes Leedus, mis asub päris Euroopa keskel, vaid igal pool mujalgi maailmas.  Harvad pole ka arutelud, et elame infokülluse, kiiruse ja kiirustamise ajastul.

Aga vaat kui võtad kätte raamatu, tunned ennast kohe kuidagi teistmoodi. Nähtavasti on raamatutel imepärane mõju –  nad aitavad aega maha võtta. Kui oled raamatu avanud ja selle rahumeelsesse sisusse süvenenud, kaob hirm, et kogu elu tormab hullumeelsel kiirusel mööda, nii et midagi ei näe. Hakkadki uskuma, et enam pole vaja tulistjalu kahtlase väärtusega tööde kallale viskuda. Raamatus kulgeb sündmustik aegamööda ning järgepidi nagu kord ja kohus. Võib-olla on nõndamoodi sellepärast, et raamatute lehed on numbritega tähistatud ja leheküljed sahisevad pööramisel tasakesi, hellalt suigutavalt? Raamatus kohtuvad möödunud aja sündmused rahumeelselt sündmustega, mis on alles ees.

Raamatu maailm on väga avameelne, tõelisus kohtub seal sõbralikult mõttekujutelmaga, fantaasiaga. Ja mõnikord ei saa enam arugi, kus sa panid tähele – kas raamatus või päriselus –, kui imeliselt tilgub sulavesi lumiselt katuselt alla või kui oivaline on naabrimehe sammaldunud aed. Kas oled sa raamatust teada saanud või päriselt ise kogenud, et  pihlamarjad pole üksnes ilusad, vaid on ka mõrkjad? Oli see raamatus või tegelikult, kui lamasid suvel muru peal ja hiljem istusid ristijalu ning jälgisid taevakaarel ujuvaid pilvi?

Raamatud aitavad aega maha võtta, raamatud õpetavad märkama, raamatud kutsuvad, lausa sunnivad istet võtma. Enamasti me ju loeme istudes, raamat kas laual või süles, on ju nii?

Aga kas te olete kogenud veel ühte imelugu, et kui teie loete raamatut, siis raamat loeb teid ennast? Just, just, ka raamatud oskavad lugeda. Nad loevad teie laubalt, kulmudelt, vahel ülespoole, teisal allapoole suunurkadest, kuid kõige rohkem muidugi silmadest. Aga silmadest nad näevad… Mida, noh, eks te ise tea!

Ma ei kahtle, et raamatul on teie süles ääretult huvitav olla. On ju lugev inimene – nii väike kui suur – iseenesest juba märksa huviväärsem tollest, kes ei viitsi raamatut kätte võtta, kes alatasa kiirustab, kel pole eales aega istet võtta ning kes ei jõua midagi tähele panna.

Soovigem rahvusvahelisel lastekirjanduse päeval üksteisele huvitavaid raamatuid. Aga ka seda, et me ise oleksime raamatute jaoks huvitavad!

Leedu keelest tõlkinud Tiiu Sandrak

Hea laste- ja noorteraamat 2018

Kevade tulek

                                                                 Anne Vasara maal

SA IGAVENE HELE MÄRTSIPÄEV,

nii valus silmadele.

Sa ülbelt tõused läbi jää ja nõe

ja läbi konide ja kinopiletite,

kas sa ei näe,

et posti pole toodud, kell on juba kolm,

troostitult ja vingelt tuuled puhuvad.

Sääl, kus oli sool, nüüd on juba tolm,

soola aga vihmad maase uhuvad.

Ütled eesti keeli: õnn ja tulevik.

Naise süda valutab ja mehe pää on hall.

Elektrit nüüd ei kulu, sest päev on pikk,

nüüd on palju prahti kodu akna all.

Rändlinnud kisendavad kõrgel üleval

ja seintel põrkab kaja tagasi

ja luust ja lihast põrkab tagasi.

Näed, valgus rullib lahti oma uhket lippu

ning siiski mähib sinna sisse

selle maa.

Mis jääb veel öelda?

Jah, ma põlgan.

Jah, ma armastan.

Viivi Luik

Ilusat kevade algust!

Helerin Väroneni näituse "Väikesed sõbrad" avamine raamatukogus

18. märtsil avati Kohila raamatukogus Helerin Väroneni amigurumistiilis mänguasjade näitus "Väikesed sõbrad". Amigurumi tehnika on pärit Jaapanist. Kaisuloomade heegeldamise hobi sai naisel alguse 2014. aastal, kui ta lapse soovil meisterdas tütrele esimese mänguasja. Viie aasta jooksul on Helerin teinud peaaegu 150 kaisulooma. Näitusele on välja pandud suuremaid ja väiksemaid loomi: karud, jänesed, elevandid, kassid, ponid... Kohila raamatukogu vitriinides on oma koha leidnud 37 vahvat mänguasja.
Helerini sõnul panevad kingituseks saadud kaisuloomad laste silmad särama. Ühe näituse külastaja arvates on näitus "Väikesed sõbrad" rõõmus väljapanek, mis teeb tuju heaks nii väikestel kui suurtel.
Lisaks mänguasjadele on vitriinidesse paigutatud Helerini paberikunst. Näitus julgustab tegema asju, mida armastad. Siit saab inspiratsiooni.

Tulge vaatama!

Näitus on avatud 30. aprillini!