Neljapäev, 26. aprill 2018

Loeme teistmoodi!


Teadupärast muutub ühiskond üha arvutikesksemaks. Sellest tulenevalt on tänapäeval suur osa lugemisvarast kättesaadav ka digitaalsel kujul. Küsida võib – miks peaksime lugema just digitaalset- ehk e-raamatut? Vastus sellele küsimusele on alljärgnev - sellist raamatut on mugav soetada, ostu saab sooritada kodus voodis lesides või viibides tuhandete kilomeetrite kaugusel puhkusereisil, e-raamat on üldjuhul paberraamatust soodsam ning lisaks säästab digitaalse raamatu tootmine ka loodust.

E-raamatu lugemiseks võib kasutada spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud lugerit, kuid e-raamatuid saab ka lugeda kasutades tavalist arvutit või nutiseadet (tahvelarvuti või telefon). Raamatu soetamiseks on vaja internetiühendust, mis ei ole aga hiljem lugemise ajal tarvilik. Raamatute allalaadimiseks on üldjuhul leitavad ka lihtsad juhendid ning see ei tohiks olla keeruline kellelegi. Kui te ei oma spetsiaalset lugerit, on võimalik, et peate tõmbama enda nutiseadmesse või arvutisse vastava programmi või „äpi“, mis teeb e-raamatu lugemise teile võimalikuks. Infot sellekohaste programmide ja äppide kohta leiab siit: http://www.edrk.ee/millega-lugeda/, e-raamatute abi-info aga siit https://www.kriso.ee/cgi-bin/shop/e-raamatute-abiinfo.

E-raamatuid on internetis kümneid tuhandeid. Siin on toodud link, kuhu on koondatud Eestis tegutsevad e-raamatupoed http://www.edrk.ee/e-raamatupoed/. Välismaised e-raamatupoode leiab imelihtsalt - tasub vaid Google otsinguribale sisestada sõna „e-books“ ning voilá! – Su ees on avatud imeline raamatumaailm!

Õnneks on päris paljud raamatud internetist saadaval ka juba tasuta. Alljärgnevalt on toodud mõned eesti tasuta e-raamatute lingid ning ka üks välismaine  link, kus on üle 40 000 e-raamatu erinevates keeltes:

Internetis on võimalik e-raamatuid ka laenutada - https://ellu.keskraamatukogu.ee/. E-raamatukogus on vajalik lugejaks registreerimine

Mida veel silmas pidada e-raamatu soetamisel ja laenutamisel? E-raamatud on sarnaselt trükistega autoriõigusega kaitstud. Selliseid teoseid võib kasutada ainult isiklikuks otstarbeks.

Head e-lugemist!



Kolmapäev, 25. aprill 2018

Hageri kino raamatukogus


Hageri kino Kohila raamatukogus:

Maa: üks imeline päev
25. aprillil kell 17.00

Tavapilet: 4€
Sooduspilet: 3€



Vaata ka treilerit: SIIT 

Hageri Kino kodulehekülg: https://hagerikino.wordpress.com/

Teisipäev, 17. aprill 2018

Aprillikuu lugemissoovitus vol. 2

Heli Illipe-Sootak "Augustirebane".
Raudhammas, 2018
63 lk.
Illustratsioonid ja kaanekujundus: Maari Soekov

Luulekogu on Heli Illipe-Sootaki üheksas raamat. Varem on ta avaldanud peamiselt  lasteraamatuid ("Kuraditosin kratijuttu", "Kiisu raamat", Kiisu reisib", "Pörkölt" jt). "Augustirebane" koondab Heli Illipe-Sootaki viimase kümnendi parimaid luuletusi. Mitmed tema luuletused on enne ilmunud ajakirjas "Looming" ja paljud on saanud lauludeks. Luuletused on looduslähedased ja riimilised. 

KUULA
vaevu
raba hingab

udu 
tõuseb
rabarinnal

vesi
helgib
samblavaibal

päev saab
kaunis
hinges aiman

kuu kui
tõuseb
soo jääb unne

öö saab
sume
mõtteis tunnen

-----------------
SÜGAVAL HINGES
on kurbusejõgi
viimase pilgeni 
pisaraid täis
voolab kesk mõõtmatut
kurbuseorgu
sinna kus keegi 
ei ole veel käin´d ...

----------------------------
TULE KOJU TÜTREKENE
aeg on juba hiline
vana teekann pliidiplaadil
tasakesi viliseb
pirukad on ammu küpsed
sööjaid on vaid kasinalt
tule koju tütrekene
linad puhtad ootavad


Kolmapäev, 11. aprill 2018

Nutinõustamine raamatukogus



Nutinõustamine Kohila raamatukogus igal teisipäeval kl 10:00-12:00. 
  • Lapselapsed kinkisid Sulle nutitelefoni või tahvelarvuti ning Sa ei tea, mida selle imeloomaga peale hakata?
  • Mis või kes on "äpp" ja kuidas seda kasutada igapäevaelus? 
  • Kuidas leevendada igatsust lapselaste järgi ning suhelda nendega "moodsalt ja noortepäraselt"? 
  • Kuidas lugeda päevalehti ilma postkasti juures käimata? 
  • Kuidas saada vastuseid kõikidele küsimustele, mida naaber ei tea?

Nutinõustamine Kohila raamatukogus igal teisipäeval kl 10:00-12:00. 
Võta kaasa oma nutiseade või kasuta raamatukogu nutiseadet

Lisainfo telefonil 4833646 või kohilaraamat@hot.ee

Tule nutinõustamisele!

Teisipäev, 10. aprill 2018

Kohila Koolituskeskuse kunstikooli õpilaste näitus "Mõisalood"

Sellel aastal pakuvad  raamatukogud noortele kunstnikele võimalust eksponeerida oma kunstitöid raamatukogudes. Tänu projektile "Kunst raamatukokku" sai teoks üks vahva näitus "Mõisalood". Kohila Koolituskeskuse kunstikooli õpilased tegid Tohisoo mõisa legendidest inspireerituna pilte, keraamika- ja metallitöid.

Lapsi juhendasid Avely Jaave, Gudrun Koppel, Merike Hallik ja Harvi Varkki.

Näitust saab külastada 7. maini!

Tulge vaatama!

Neljapäev, 5. aprill 2018

14. aprillil nutiseadmete koolitus

NutiAkadeemia kutsub Kohila inimesi koolitusele.


NutiAkadeemia kutsub Sind osalema nutiseadmete tasuta koolitusel, mis toimub laupäeval, 14. aprillil kell 11.00-14.00 Kohila raamatukogus.
Ootame täiskasvanuid, kes tunnevad end nutitelefoni või tahvelarvuti seltsis veel pisut ebakindlalt, kuid soovivad oma igapäevaseid toiminguid nende abil mugavamaks muuta.
Koolituse käigus tutvustatakse:
1. Mida saab nutiseadmetega teha? (internet, otsing, rakendused, e-kirjad, piltide tegemine ja jagamine)
2. Kuidas kasutada e-teenuseid? (pangateenused, uudised, ilm, piletid, Skype, eesti.ee, e-Kool, e-raamatud, Mobiil-ID ja Smart-ID)
3. Kuidas nutiseadmeid turvaliselt kasutada? (ekraanilukk, rakenduste poed)
Koolitus on väikesele grupile ja kestab 2,5 tundi, seepärast on vajalik eelregistreerimine: http://www.nutiakadeemia.ee/nuti-koolitused/
Koolituse osaks on ka praktiliste nutiseadmete kasutamise oskuste edendamine. Võta palun nutitelefon või tahvelarvuti koolitusele kaasa.
Pane end NutiAkadeemias proovile, ja juba mõne nädala pärast julged teha nutitelefoniga pangamakseid, saata lähedastele pilte, vaadata tahvelarvutist videosid ning palju palju muud.
Tere tulemast nutikate sekka!
NutiAkadeemiat viivad läbi Vaata Maailma SA, Swedbank Eesti, SEB, Telia, Elisa, ja SK ID Solutions.
Lisainfo ja koolitusele registreerimine www.nutiakadeemia.ee



Esmaspäev, 2. aprill 2018

Aprillikuu lugemissoovitus.

Asa Lind "Liivahundi lood".
Draakon & Kuu 2017.
118 lk.
Tõlkija Ülle Kiivet.

Zakarina elab koos ema ja isaga mereäärses majas. Kuna tüdruku vanematel pole tema jaoks piisavalt aega, peab tüdruk ise endale tegevust leidma. Zakarina läheb mere äärde ja hakkab liiva sisse auku kaevama. Ja siis see juhtubki, augus liigutab end keegi, siis ilmub nähtavale läikiv nina ja lõpuks pea. Liivakarva, kuldne nagu kõrb. Nii saab Zakarina tuttavaks Liivahundiga, kellega koos võtavad nad põnevaid tegevusi ette.
Asa Lind on töötanud ajakirjanikuna ja kirjutab nii populaar- kui ilukirjandust. Kõige rohkem tuntud on tema raamatud Liivahundist ja Zakarinast. "Liivahundi lood" sai aastal 2003 Nils Holgerssoni auhinna ja "Veel lugusid Liivahundist" oli samal aastal Augustipreemia nominendiks. "Liivahundi lood" sai 2017. aastal tiitli Hea lasteraamat. Liivahundi vahvaid lugusid on tõlgitud juba 15 keelde.

Rahvusvaheline lasteraamatupäev.

2. aprillil, muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni sünnipäeval, tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva. Selle aasta lasteraamatupäeva moto on "Väike on raamatus suur". Sõnumi kirjutas Läti lastekirjanik Inese Zandere, plakati autoriks on Läti illustraator Reinis Petersons.


Väike on raamatus suur
Inese Zandere

Inimene püüdleb kindla rütmi ja mustri poole: nagu füüsikakatses korrastab magnetjõud metallilaaste, nagu lumehelves loob veest kristalle. Lastele meeldivad muinasjutus või luuletuses kordused, refräänid, universaalsed motiivid, sest neid on võimalik korduvalt ära tunda, nad loovad tekstile mustri. Maailm saab kenasti korda.

Mäletan ikka veel, kuidas ma lapsepõlves võitlesin iseendaga õigluse ja sümmeetria eest, parema ja vasaku poole võrdõiguslikkuse eest: kui trummeldasin sõrmedega vastu lauda, lugesin kaasa, mitu korda iga sõrmega löön, et teised sõrmed ei solvuks. Plaksutades lõin tavaliselt paremat peopesa vastu vasakut, aga mulle tundus, et see on ebaõiglane, ja õppisin plaksu lööma ka teistpidi – vasakuga vastu paremat. Selline vaistlik püüdlus tasakaalu suunas on naljakas jah, aga see annab märku soovist mitte lubada maailmal viltu vajuda. Oli selline tunne, et just minust sõltub see, et kõik püsima jääks.

Ka laste püüdlus luuletuste ja juttude poole on seotud sooviga luua mustrit maailma kaosesse. Kõik püüdleb ebamäärasuses hulpimisest korrastatuse poole. Liisusalmid, rahvalaulud, laulumängud, muinasjutud, luule – kõik need rütmi pandud olemasolemise vormid aitavad väikesel inimesel luua struktuuri suures kaoses, milles ta peab viibima. See võimaldab intuitiivselt tajuda, et korraloomine maailmas on võimalik ja igaühel on selles oma unikaalne koht. Kõik toimib: teksti rütmiline korrastatus, tähemärkide reastatus, lehekülgede kujundus, raamatud kui mulje hea ülesehitusega tervikust. Väikses avaneb suur ja me modelleerime lasteraamatutes seda intuitiivselt, isegi kui üldse ei mõtle jumalast või fraktaalteooriast.

Lasteraamat on imeline jõud, mis võimendab väikese inimese suurt soovi ja võimet olemas olla. Julgust elada.

Raamatus on väike alati suur, just nüüd, mitte alles täiskasvanuna.

Raamat on saladus, millest võib leida ka seda, mida sealt ei otsita või veel ei osata leida.

See, millele lugeja oma vanuses pihta ei saa, jätab teadvusse jälje, toimib edasi; ka see, millest vaid osaliselt aru saadud. Pildiraamat võib olla tark kultuuriaarde laegas ka täiskasvanule, nagu ka laps võib lugeda täiskasvanute raamatut ja leida sellest enda loo, enda elutunnetuse. Kultuurikontekst kujundab inimest, valmistab ette muljeteks, mis ootavad ees tulevikus, ja katsumusteks, mis tuleb läbi elada, säilitades ennast kui tervikut.

Lasteraamat – see on väikeste suuruse austamine. See on maailma iga kord uuesti loomine, see mänguliselt kaunis tõsidus, ilma milleta kõik, ka lastekirjandus, on vaid tühi rahmeldamine.

Läti keelest tõlkinud Contra