Häid pühi!

Raamatukogu lahtiolekuajad pühade ajal:

24. - 26. detsember suletud: riigipüha
27. detsember 11.00 - 19.00
28. detsember suletud: koristuspäev
29. detsember 10.00 - 15.00
31. detsember 9.00 - 14.00
1. jaanuar suletud: riigipüha

HEAD UUT AASTAT!

Raamatukogutunnid Männi ja Sipsiku lasteaia lastele

6. ja 7. detsembril käisid raamatukogus külas Männi lasteaia Muumi ja Sipsiku lasteaia Põrnika rühma lapsed. Lugesime Leelo Tungla jõulujuttu "Segadus päkapikukontoris". Muumi rühm meisterdas ilusa särava jõulukaunistuse muffinivormidest. Põrnika rühma lapsed vaatasid jõuluraamatuid ning pilte Austraalia, Hollandi, Belgia, Venemaa jt maade jõuluvanadest ja nende abilistest. 

Raamatukogu sai kingituseks kaks ilusat jõulukaarti.

Üks väike jõuluingel

su lähedal on valvel,

ta soojendab su hinge

sel süngel südatalvel.

Ta vahel muutub täheks,

kui seda vaatab laps,

ja soovib, et kõik läheks

sul aina paremaks!

ILUSAT JÕULUOOTUSE AEGA!

Tarvo Aro meti näituse "Lillelised ruudud" avamine

6. detsembril avati raamatukogus rõõmus ja värvikirev näitus.

Tarvo Aro Meti vitraažid jäävad näitusesaali seinu kaunistama 5. jaanuarini!

Tulge vaatama!

Prantsuse maaelu ja jõulukombed

5. detsembril oli raamatukogus vahva prantsuse õhtu. Haapsalus elav prantslane Stephane Clavel tutvustas Kohila inimestele Prantsusmaa maaelu ja jõulukombeid.

Täname Stephane Claveli huvitava ja põhjaliku ülevaate eest!

Näituse "Mina ja teised" avamine

Kohila raamatukogus avati vahva prantsuse illustraatorite pildinäitus "Mina ja teised". Näituse koostas Haapsalu prantsuse keele õpetaja Stephane Clavel. Stephane tutvustas näitust ja vestles lastega. Kunstist tulid osa saama Kohila Koolituskeskuse kunstikooli õpilased ja õpetajad. Vaadati näitust, valiti välja lemmikpilte ning avaldati mõtteid kujutatu üle.
Näitus "Mina ja teised" räägib sõprusest, abivalmidusest, üksmeelest, koostööst, jagamisest ja õigusest olla erinev. Piltidel kujutatud raamatukangelaste ja nende seikluste kaudu rullub lahti lugu. Kõik tegelased on erinevad, aga ka nemad õpivad elama koos.

Täname Stephane Claveli ja raamatukokku tulnud lapsi toreda päeva eest!

Näitus on avatud 5. jaanuarini!

Olete oodatud!

"Küübinäitus"

Kohila raamatukogus saab imetleda kaunist puukäsitööd. "Küübinäitus" on puukäsitöökonkursil osalejate töödest koosnev näitus. Eelmise konkursi teema oli "Lusikas". Tänavune teema on "Küüp". Konkursil osales 32 tööd, millest 13 on kooliõpilaste valmistatud.
Konkursi võitis Mati Alvela Võrumaalt, II koht läks Epp Klimenkole Läänemaalt ja III koha vääriliseks tunnistati Jüri Matvei töö.
Võidutööd lähevad ERMi Heimtali Muuseumisse.

Küüp on puust õõnestatud piklik lükandustega karp küünalde ja muude väiksemate esemete (näputöövahendite, raha, ehete, prillide jms) hoidmiseks ja kaasavõtmiseks. Oli rahvapärane saartel ja Lääne-Eestis. Küüpi kasutati ka küünlajalana. Samasugune pinal kooliõpilaste kirjutusvahendite  hoidmiseks oli Euroopas üldtuntud ja ka Eestis tavaline kuni 20. sajandi keskpaigani.
(Eesti rahvakultuuri leksikon, 2000)

Näitus on avatud 4. jaanuarini!

Tulge küüpe kaema!

Detsembrikuu lugemissoovitus.

Marek Sadam "Tulbid ja bonsai".
FD Distribution OÜ 2018.
206 lk.

Selles suurepärases raamatus on Marek Sadama laulude sõnad ajast, mil ta esines erinevate muusikakollektiividega ja ka need, mida ta hetkel esitab koos ansambliga Sadamasild. Enamuste laulusõnade juures on kirjas sõnade saamislugu ja see, milliseid mälestusi need autoris tekitavad. Laulusõnu on rõõmsaid ja nukraid. "Tulbid ja bonsai" on raamat, mida ei saa endasse ahmida vaid seda võiks lugeda mõned leheküljed korraga ja siis mõtiskleda. Mõtlemisainet leiaks meist igaüks.

Annan vabaks

Seal, kus meri muutub taevaks
Helesinihalli läen
Liiv ei jookse kellas aega
Lasen aerud lahti käest
Koiduudud mind ei püüa
Ega kodurannatriip
Küla magab ja ei hüüa
Vaikselt kui ma lähen nii...

(Marek Sadam)

"Prantsuse maaelu ja jõulukombed"

Näituse "Mina ja teised" avamine

Marta Malsubi näitus "Näost näkku"

Kolmapäeval, 28. novembril avati raamatukogus noore andeka kunstniku esimene näitus "Näost näkku". Tööde autor on Kohila gümnaasiumi õpilane Marta Malsub. Maalidel on kujutatud pereliikmeid, sõpru ja väljamõeldud tegelasi. 

Näitus toimub projekti "Kunst raamatukokku" raames. Raamatukogud pakuvad tänavu noortele võimalust eksponeerida oma kunstitöid raamatukogudes.

Näitus jääb avatuks 29. detsembrini!

Olete oodatud!

Näituse "Näost näkku" avamine

Kohila raamatukogus avatakse kolmapäeval Kohila gümnaasiumi õpilase Marta Malsubi näitus "Näost näkku".

Näitus toimub projekti "Kunst raamatukokku" raames.

Vivian Schotowsky hõbeehete näitus

Kohila raamatukogus on Vivian Schotowsky imeilus hõbeehete näitus.

Näitus on avatud vaid 1. detsembrini!

Olete oodatud!

Hõbeehteid on võimalik ka osta.

23.11 kell 18:00 kinoõhtu raamatukogus

23. novembril 2018. a kl 18:00 Kohila raamatukogus.
"VIIMANE VÜRST"

Piletid:
Tavapilet: 4€
Soodus: 3€

Dokumentaalfilm Peeter Volkonskist heidab pilgu värvika kultuuritegelase argipäeva ning uurib, kuidas õnnestub leida tasakaalu olme ja aristokraatia vahel.
Auväärse sugupuuga vürst Volkonski on eesti laulja, näitleja, lavastaja ja tõlkija. Mis on avaliku imetluse hind ja kas loomingule pühendudes on ruumi kompromissidele? Kuidas nautida vaba vaimu lendu, kui sinna võib iga hetk sisse lüüa argielu paine?
Loometegevuse kõrval uurib film ka peategelase alati toetava abikaasa Maria rolli ja Peeter Volkonski suhteid oma lastega.

Filmi treiler: https://vimeo.com/285156471
Filmi koduleht: http://www.viimanevürst.ee/
Filmi Facebooki leht: www.facebook.com/viimanevurst

Kinoõhtu jõuab raamatukokku tänu Hageri Kinole!
Vaata: hagerikino.wordpress.com/

Jõulukaunistuste valmistamise õpituba

Laupäeval, 17. novembril toimus raamatukogus jõulukaunistuste valmistamise õpituba.
Juhendaja Terje Evisalu näpunäidete järgi valmisid ilusad jõulupärjad ning -ehted. Jõulukaunistusi meisterdasid nii täiskasvanud kui lapsed. Oli mõnus jõulutundeline pärastlõuna.

Novembrikuu lugemissoovitus.

Ruth Ware "Proua Westaway surm".
Kirjastus Helios 2018.
351 lk.
Tõlkija Pilleke Laarmann.

Harriet Westaway elab Brightonis, kus ta teenib elatist kaldapealses kioskis inimestele taro kaarte pannes. Ta on alles 18-aastane ja juba üksinda jäänud. Oma isa pole ta kunagi tundnud ja ema sai kodumaja ees autolt löögi ning suri. Arvete maksmiseks võttis Harriet liigkasuvõtjatelt laenu ja raha tagasimaksuks tal pole. Ootamatult saab tüdruk kirja, et tema Cornwallis surnud vanaema on talle märkimisväärse varanduse pärandanud. Harriet otsustab kohale minna, kuigi teab, et tema vanavanemad on ammu surnud.
Ruth Ware kasvas üles Lewes'is Sussexis. Pärast Manchesteri ülkooli lõpetamist kolis Pariisi, sealt Põhja-Londonisse, kuhu rajas kodu. Ta on töötanud ettekandja, raamatumüüja, inglise keele võõrkeelena õpetaja ja pressiesindajana. Kõik tema teosed on koheselt jõudnud New York Timesi bestsellerite listis esikohale.

Külas oli Kätlin Kaldmaa

31. oktoobril oli raamatukogus külas kirjanik ja tõlkija 

Kätlin Kaldmaa. Kätlin Kaldmaal on ilmunud kolm lasteraamatut:

Halb tüdruk on jumala hea olla (Varrak, 2016)

Lugu Keegi Eikellegitütre isast (Ajakirjade Kirjastus, 2012)

Neli last ja Murka (Hermes, 2010)

Kirjanikuga kohtusid Kohila Gümnaasiumi 3.a, 3.b ja 3.d klassi õpilased. Kätlin Kaldmaa luges katkendi oma raamatust "Lugu Keegi Eikellegitütre isast" ja vastas õpetajate ning laste küsimustele. Hiljem said lapsed kirjanikult küsida autogramme. 

Pärast tulid Kätlin Kaldmaaga kohtuma Kohila Gümnaasiumi 5. kl. õpilased, kellest paljud olid halloweeni kostüümides. Publiku hulgas oli palju rüblikuid, koos kirjanikuga räpiti "Meie, Rööbelite" maanteeröövlite räppi ja Kätlin Kaldmaa luges ette katkendeid oma raamatust "Halb tüdruk on jumala hea olla". Lõpetuseks laulis kirjanik islandi keelse laulu.
Suur tänu, Kätlin Kaldmaa! 

Kohtumine Jaak Juskega.

Raamatukogupäevade raames, 29. oktoobril, külastas Kohila raamatukogu ajaloolane ja raamatute autor Jaak Juske. Ta rääkis köitvalt oma raamatutest ja ajaloohuvist. Kuna Jaak Juske on Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalooõpetaja, peatus ta pikemalt oma kooli ajalool. Veel rääkis ta endale südamelähedastest paikadest: Tartu, Pärnu, Narva, Tallinn. Oli tore kohtumine!

Suur lugemise väljakutse

Kohila raamatukogu "Suur Lugemise Väljakutse" alustas 1. oktoobril 2018.

REEGLID:

• Osalejaks registreerutakse esimese raamatu tagastusega.
• Iga teema loetakse üks kord.
• Kui osaleja on lugenud 35 raamatut, alustab teemadega otsast peale.
• Tagasiside andmine on vabatahtlik ja selle võtab vastu Kohila raamatukogu
• Koduriiulist võetud raamatud ei lähe arvestusse.
• Arvesse lähevad Kohila raamatukogust ja Hageri raamatukogust laenutatud raamatud
• Väljakutsel puuduvad vanusepiirangud.
• Iga osaleja, kes on lugenud 15 raamatut osaleb loosimises.
• Auhind kõige rohkem lugenud osalejale.
• Väljakutse lõpeb lugemispeoga, kus loositakse auhinnad.

Kohila raamatukogu lugemise väljakutse teemad:
1. Raamat, mille suudad ühe päevaga läbi lugeda
2. Ühe-sõnalise pealkirjaga raamat
3. Raamat sarjast „Punane raamat“
4. Raamat sarjast „Minu-sari“
5. Raamat sarjast „Nüüdisromaan“
6. Raamat, mille pealkirjas on vihje ilmastikule/aastaajale
7. Lugemata raamat, mis on Sinu lapsepõlve/nooruspõlve klassika
8. Raamat, mis on välja antud 2018. a
9. Raamat, mis on välja antud 2019. a
10. Luulekogumik
11. Raamat, millest on tehtud film või seriaal
12. Raamat autorilt, kes kannab sama ees- või perekonnanime, mis Sina
13. Raamat, mis on saanud kirjanduspreemia
14. Raamat, mille autor on pärit Aasiast
15. Kaasaegne Eesti kirjandusteos
16. Eesti kirjandusteos
17. Kriminaalromaan
18. Armastusromaan
19. Ulmeromaan/fantaasiaromaan
20. Raamat, mille tegevus toimub 12.-16. sajandil
21. Raamat, mille tegevus toimub 16.-20. sajandil
22. Tõestisündinud loo põhjal kirjutatud raamat
23. Pimekohting raamatuga ehk sirutad käe raamaturiiulisse ja võtad raamatu
24. Elulooraamat
25. Raamat, mille leiad uudiskirjanduse riiulilt
26. Raamat, mis on ilmunud sinu sünniaastal/kümnendil
27. Võõrkeelne raamat
28. Teise lugeja poolt soovitatud raamat
29. Raamat, mille kaas on mittemidagiütlev/ilmetu
30. Koomiksi- või pildiraamat
31. Raamat, mis on tõlgitud saksa keelest
32. Raamat, mille kaaned on sinist värvi
33. Raamat, mille peategelane on naine
34. Raamat, mille autor on pärit Raplamaalt
35. Raamat, mille tegevus toimub suurlinnas

Loetud kirjandusteose kohta on võimalus anda tagasisidet, mis on teistele lugejatele teeviidaks. Info loetud raamatute on üleval  Kohila raamatukogu Facebooki lehel ja raamatukogus kohapeal. Väljakutse lõpeb 30. aprillil 2019.

22. oktoobril kl 19:00 teatrietendus "Mis õnn... "

22. oktoobril mängis Hageri Harrastusteater H.H.H. EV100 etendust "Mis õnn...". Vaatemängu tegevus toimus 1991. aastal augustiputši ajal Helsingis Tuglase Seltsi majas kui Lennart Meri seal viibis. Tüki lavastas Tiina Keps. Oli tore meenutus ajaloost.

Raamatukogupäevad: kohtume raamatukogus!

Oktoobrikuu lugemissoovitus.

B. A. Paris "Murdumine".
Kirjastus Pegasus 2017.
352 lk.
Tõlkija Raili Puskar.

Ühel tormisel, vihmasel ööl sõidab Cass (Cassandra) abikaasa keelust hoolimata koju mööda eraldatud metsateed. Parkimistaskus näeb ta seismas autot, milles istub naine. Cass sõidab edasi vaatamata sellele, et autos olev naine võib abi vajada. Järgmisel hommikul selgub, et naine on mõrvatud. Cassi vaevab süütunne ja talle tundub, et teda jälitatakse.
Prantsuse-Iiri taustaga B. A. Paris sai 2016. aastal tuntuks oma debüütromaaniga "Suletud uste taga", millest sai kiiresti ülemaailmne menuk ja mida on nüüdsest tõlgitud 40 keelde. "Murdumine" on tema teine romaan, järjekordne maiuspala psühholoogiliste põnevike sõpradele. B. A. Paris on üles kasvanud Inglismaal, aga elab praegu abikaasa ja viie tütrega Prantsusmaal.

Muinasjutu-kunstituba

16. oktoobril kl 14:00 alustab raamatukogus 1.-3. klassi õpilaste huviring MUINASJUTU-KUNSTITUBA

Muinasjutu-kunstitoa eesmärgiks on tutvustada eesti ja maailma lastekirjandust ja tekitada huvi kunsti vastu.

Lugude kuulamine arendab laste mõtlemis- ja kuulamisoskust. Käeline kunstitegevus arendab kujutavat mõtlemist ja fantaasiat ning loovust. Nende väljendamiseks kasutatakse erinevaid kunstitehnikaid ja materjale.

Ootame lapsi, kes käivad ringis terve õppeaasta. Kohtade arv: 10-12 õpilast.

Toimumisaeg:  kaks korda kuus teisipäeviti  kl 14.00-15.30 

Toimumiskoht: Kohila raamatukogu 

Huviring alustab 16. oktoobril kell 14.00. 

Juhendaja Heli Rohtla

Suvelugemine 2018

Kohila vallas võttis suvelugemisest osa 182 last. Osavõtjaid oli igast vanuseastmest.  Suve jooksul loeti läbi 1348 raamatut, sealhulgas tüdrukud lugesid 873 ja poisid 475 kirjandusteost. Kohila raamatukogus kasvas juunikuust raamatupuu, milles iga loetud raamat tähistas mõnda puukoorekest, lehte, ploomi või seent. Nii kasvas raamatupuu augusti lõpuks suureks ploomipuuks.

Koolieelikud ja 1. klassi õpilased, kes lugesid läbi vähemalt 5 raamatut ja 2.-9. klassi õpilased, kellel oli loetud vähemalt 10 raamatut said kutse suvelugemise maakondlikule lõpupeole Raplasse. Kohila vallast oli lõpupeole kutsutud 53 last. Esinesid laulja Liina Ariadne Pedanik koos youtuber Martti Hallikuga, lapsi naerutas improteater Ruutu10. Muidugi söödi peol ka torti! 

Kohila valla parimad suvelugejad 2018:

Koolieelikud: Linda Johanna Jalukse

1. klass: Kaspar Kapsi, Rasmus Solovjov, Loore Mia Laanmets, Maili Kivik, Laura Rooden

2. klass: Henry Tiks, Marta Leps, Kärt-Karoliine Kaljas

3. klass: Rico Tiks, Carin Anett Männik, Lisandra Troost

4. klass: Markus Mikiver, Sandra Vikat, Reimo Lindoja, Nikita Slavski

5. klass: Lota Bachfeldt, Mia Kõrve, Laura-Liisa Liiva

6. klass: Rebecca Uibubuu (luges kõige rohkem raamatuid Kohila vallas), Sandra Veensalu, Ruth Hansar, Ketlin Sults, Katariina Kaljas

7. klass: Martha Toom, Sigrid Lindoja

8. klass: Gerda Schotter

9. klass: Kati Kivi 

Tänukirja said: 2. klass: Eveli Jürna, Sander Nurk, Villem Suuroja, Herman Ventsli, Lenna Vesiallik, 3. klass: Grete Einmann, Karoliine Kasser, Karl Robert Martisen, Mihkel Olo, Liisa Reinumäe, Lisandra Roos, Daniel Solovjov, 4. klass: Epp Bender, Adeele Jaanimägi, Kirke-Eliisabet Kaljas, Kreet Kändler, Grete-Ly Künnapas, Egert Riis, Karl Suuroja, Lore Torjus, Brita-Liis Uueni, 5. klass: Merit Evisalu, Maria Männari, Kirke Mari Preimann, 6. klass: Andrus Kapsi.

Laste raamatusoovitused:

„Ma soovitan seda sõbral lugeda, sest sealt saab uusi unistusi“ („Maasikahaldjas Marike“) 

„Soovitan küll, eriti draakoni fännidele, see on lahe! Põhimõtteliselt on 3 looma, kes kohtavad mereröövlit ja neil on seiklus. Nii et loe!“ („Väike lohe Kookospähkel“)

„Ei soovita, see oli liiga lühike!“; „Soovitan seda raamatut. See oli naljakas ja natuke kurb ka“ („Notsu ja nälg“)

„Ma soovitan seda raamatut lugeda, sest see oli armas ja samas pööraselt naljakas raamat“ („Pöörane puhkus Parakatkus“)

 „Liiga palju ei tasu arvutis olla“ („Bibi tahab mängida“)

„Ma soovitan seda raamatut, sest seal olid lahedad pildid. Vanasti hirmutati lapsi kotionuga“;  „Soovitan lugeda, kuna sealt saab nippe, kuidas hästi uinuda“  („Suusi ja kadunud uni“)

„Soovitan. See oli äge. Huvitav. Ta oli koduks kummitusele“; „Soovitan. Sõprus on oluline“ („Lugu väikesest majast, kes tahtis olla kodu“)

„Soovitan, sest selgus et kodus on kõige parem“ („Pingviin Pingu otsib seiklust“)

„Ma soovitan seda lugeda, sest kui sulle meeldivad kassid või hamstrid või koerad, siis see on just sinule!“ („Kassiiseloom“)

„See on naljaks lugu sellest, kuidas õpilased ei mõista õpetaja sõnu ega tundeid. Nad mõtlevad omamoodi, kuigi väga hoolivalt. Mittemõistmine tekitab alati segadust ja selles raamatus ainult naljakaid olukordi. Siin ei ole grammigi igavust ja sellepärast soovitan seda teistelgi lugeda („Ella. Ettevaatust lapsed!“)

„Soovitan seda raamatut teistele lugeda, ainult see oli väga pikk ja läheb väga palju üle aja“ („Universumi saladused“)

„Soovitan, see oli selline, hakkad lugema jäädki lugema“ („Kaelkirjak, Pelku ja mina“)

„Ma ei soovita seda raamatut sõbral lugeda, sest seal oli palju valetamist ja isegi 1 mõrv“ („Ainult mitte Ivy Pocket“)

„Noo… ma soovitan, aga väga nõrganärvilistele mitte väga. Ja tekst on norm“ („Pörkölt“)

Maakondlik suvelugemise lõpupidu Raplas

Suur tänu kõigile suvelugejatele. Kohtumiseni raamatukogus!

Koomiksi joonistamise töötuba raamatukogus

Projekti "Kunst raamatukokku" raames toimus 9. oktoobril põnev koomiksi joonistamise töötuba Kohila gümnaasiumi 10. klassi õpilastele. Õpituba juhendas kunstnik Joonas Sildre. Koomiksikunstnik tutvustas oma loomingut ja jagas näpunäiteid koomiksi tegemiseks. Noored said proovida kätt koomiksi loomisel elektroonilist graafikalauda  ja arvutigraafikat kasutades.
Pliiatsiga tõmmati peenemaid ja tugevamalt vajutades jämedamaid vabakäejooni. Hirmunud A, armunud A.. Need olid loovust arendavad harjutused.
Viimases praktilises osas joonistati grupitööna koomiks. Iga grupi ülesanne oli mõelda välja lugu, koomiksitegelased elama panna ja juurde lisada mõttemullid.
Olla ise looja on vaha! Kogeda, et fantaasial ei ole piire ja tunnetada, et mäng on üks olulisemaid  koostöö vorme.

Täname Joonas Sildret huvitava töötoa eest!

Triinu-Liis Urgardi näituse "Fantaasiamängud" avamine

Täna avati raamatukogus Kohila gümnaasiumi 7. klassi õpilase Triinu-Liis Urgardi näitus "Fantaasiamängud". Näitus toimub projekti "Noor, loo, too - kunst raamatukokku" raames.

Triinu-Liisi kunstitöid saab imetleda 29. novembrini!

Olete oodatud!

Näitus "Siin kasvavad lapsed"

1.-31. oktoobrini saab  Kohila raamatukogus uudistada rootsi lastekirjanduse näitust "Siin kasvavad lapsed".
"Hea kirjandus annab lapsele koha maailmas ja maailmale koha lapses", on öelnud Astrid Lindgren.
Rootsi Instituudi koostatud näitus koosneb 8 stendist, millel tutvustatakse rootsi lasteraamatute tegelasi.
Paljudes rootsi lasteraamatutes on juttu asjadest, mis võivad täiskasvanute arvates laste jaoks liiga keerulised olla. On raamatuid üksindusest ja surmast, aga sõprusest ja fantaasiast.
Lastele meeldib, kui nad saavad raamatutes iseennast ära tunda. Samas ei tähenda see, et raamatute sündmustik peaks aset leidma lapsele tuttavas keskkonnas. Üks kirjanduse suurimaid võlusid ongi see, et lood avardavad maailma.
Näituse tegelaste hulgas on nutikaid lapsi, kes lahendavad mõistatusi, ägedaid printsesse, kes päästavad printse, väikelapsi, kes tunnevad kadedust, viha ja kurbust. On lapsi, kes juurdlevad selle üle, kus nad olid enne sündimist, üksikuid lapsi ja on lapsi, kes tahavad oma elu üle ise otsustada. Lastel on võimalik olla erinev, paista silma ja areneda.
Rootsi riigi jaoks on tähtis pakkuda lugejatele kirjandust, mis kaasakas kõiki lapsi ja kus kõik tunneksid end osalistena. Raamatuid tõlgitakse ning need jõuavad lugejateni laias maailmas, aidates üksteist paremini mõista ja tundma õppida. Eriti  noorematele lugejatele on sel suur tähtsus.

Näitust vahendas Rootsi saatkond.

Tulge vaatama!

Soome kunst raamatukogus

Laupäeval, 29. septembril avati Kohila raamatukogus Soome kunstnike Irene Lahti ja Jarmo Suojärvi näitused.
Näitusel "Vastandvärvid" eksponeerib Irene Lahti oma keraamikat. Irene Lahti oma teoste loomeprotsessist: "Viimasel ajal olen rohkem huvi tundnud savi värvi kui vormi vastu, kuigi mu keraamika on väga palju isnspireeritud loodusest.
Selle näituse keraamilised esemed on valmistatud Egiptuse pastast. Egiptuse pasta on savi, mida glasuuritakse madalal temperatuuril ning vajab eelpõletust. Ma olin võlutud savi värvist ja selle muutumisest, mis toimub põlemistemperatuuri ajal. Kuid ma küllastusin värvist. Varsti mõistsin, et objektid on tehtud vastandvärvides- punane ja roheline, sinine ja oranž. Vastandvärvid on värviringis vastupidised värvid, nad täiendavad ja võimendavad üksteist".
Näitusel "Mammuti matkamine" eksponeerib maalikunstnik Jarmo Suojärvi oma suuremõõtmelisi värvikaid õlimaale. Kunstniku meelisteemad on loodus, kaljud ja tsirkus. Inimene on osa loodusest nii linnas kui maal. Jarmo Suojärvi kirg on kaljumaalide otsimine. Oma kunstiteoste kaudu soovib ta austust avaldada muistsetele kaljumaalijatele.

Soome kunstnike loomingut saab imetleda 24. novembrini!

Tulge vaatama!

SUUR LUGEMISE VÄLJAKUTSE

Äärmise põnevusega kuulutame välja "SUURE LUGEMISE VÄLJAKUTSE"

Kohila raamatukogu korraldab maailmas populaarsust koguvat „Lugemise väljakutset“.
Erinevate maade raamatukogud ning internetikeskkonnad kutsuvad osa võtma raamatuhuvilisi põnevast raamatute lugemise väljakutsest (ingl. „reading challange“), mille eesmärk on suunata lugejaid avastama erinevat kirjandust, jagama head või halba kogemust ning panna inimesi loetu põhjal suhtlema. Väljakutsest osavõtt ei ole kohustus, meie sihiks on pakkuda lustlikku kogemust ja miks mitte ka enese proovilepanekut.

Kohila raamatukogu „Suur lugemise väljakutse“ alustab 1. oktoobril 2018 ja kestab 30. aprillini 2019. Väljakutse korraldajana anname lugejale ette teemad, millede vahel saab igaüks valida 15 temale meelepärast raamatut. Loetud kirjandusteose kohta on võimalus anda ka tagasisidet, mis on teistele lugejatele teeviidaks. Info loetud raamatute kohta hakkab ilmuma internetis, Kohila raamatukogu Facebooki lehel. Interneti kasutamise võimaluse puudumisel on lugejate poolt antud tagasisidega võimalik tutvuda raamatukogus kohapeal.

Väljakutse lõppedes loositakse osavõtjate vahel üllatusauhinnad!

Kohila raamatukogu lugemise väljakutse teemad on alljärgnevad:

1. Raamat, mille suudad ühe päevaga läbi lugeda
2. Ühe-sõnalise pealkirjaga raamat
3. Raamat sarjast „Punane raamat“
4. Raamat sarjast „Minu-sari“
5. Raamat sarjast „Nüüdisromaan“
6. Raamat, mille pealkirjas on vihje ilmastikule/aastaajale
7. Lugemata raamat, mis on Sinu lapsepõlve/nooruspõlve klassika
8. Raamat, mis on välja antud 2018. a
9. Raamat, mis on välja antud 2019. a
10. Luulekogumik
11. Raamat, millest on tehtud film või seriaal
12. Raamat autorilt, kes kannab sama ees- või perekonnanime, mis Sina
13. Raamat, mis on saanud kirjanduspreemia
14. Raamat, mille autor on pärit Aasiast
15. Kaasaegne Eesti kirjandusteos
16. Eesti kirjandusteos
17. Kriminaalromaan
18. Armastusromaan
19. Ulmeromaan/fantaasiaromaan
20. Raamat, mille tegevus toimub 12.-16. sajandil
21. Raamat, mille tegevus toimub 16.-20. sajandil
22. Tõestisündinud loo põhjal kirjutatud raamat
23. Pimekohting raamatuga ehk sirutad käe raamaturiiulisse ja võtad raamatu
24. Elulooraamat
25. Raamat, mille leiad uudiskirjanduse riiulilt
26. Raamat, mis on ilmunud sinu sünniaastal/kümnendil
27. Võõrkeelne raamat
28. Teise lugeja poolt soovitatud raamat
29. Raamat, mille kaas on mittemidagiütlev/ilmetu
30. Koomiksi- või pildiraamat
31. Raamat, mis on tõlgitud saksa keelest
32. Raamat, mille kaaned on sinist värvi
33. Raamat, mille peategelane on naine
34. Raamat, mille autor on pärit Raplamaalt
35. Raamat, mille tegevus toimub suurlinnas

Ootame teid raamatukokku!

Septembrikuu lugemissoovitus.

W. Bruce Cameron "Koera elu mõte", "Koera teekond".
Kirjastus Pegasus 2017.
Tõlkija Pilleke Laarmann.

"Koera elu mõte" jutustab koer Baileyst kes elab läbi mitmeid taassünde, olles esimeses elus tänava- ja seejärel puurikoer. Teises elus on ta kuldne retriiver ning satub elama Ethani juurde, kes muutub ta elu mõtteks ka järgnevates eludes.
"Koera elu mõte" on südamlik raamat, seal on väga meisterlikult kirjeldatud koera elu, tema mõtteid ja tundeid. Eriti pani kaasa elama raamatu lõpp, et kas Bailey kohtub oma endise peremehega või mitte?
"Koera teekond" on järg New York Timesi ja USA Today menukile, mille põhjal valminud film linastus 2017. aastal ka Eesti kinodes. "Koera teekond" jutustab samuti koer Baileyst, kellel on selleski raamatus sündmusterohked elud ning uus oma inimene Clarity June.

     

  SUVELAENUTUSTE TOP 01.06-31.08.2018

1. Johanson, Katrin Hundirada   10 laenutust

2.-7. Finn, A.J. Naine aknal  8 laenutust

2.-7.  Kangro, Maarja Klaaslaps    8 laenutust

2.-7. Pauts Katrin Hull hobune    8 laenutust

2.-7.  Pauts, Katrin Politseiniku tütar  8 laenutust

2.-7. Riley, Lucinda Varjuõde 8 laenutust

2.-7. Smale, Holly Mina, nohik   8 laenutust

8.-10. Tungal, Leelo Naisekäe puudutus  7 laenutust

8.-10.  Pauts, Katrin Minu Muhumaa  7 laenutust

8.-10. Parve Jesper  Minu Bali 7 laenutust

Näituse "Reeda Rändrätid" avamine Kohila raamatukogus

Augustikuu lugemissoovitus

Hageri kihelkond: aja lood
Väljaandja: Kohila Vallavalitsus, 2018
Toimetajad: Sigrid Põld, Virve Õunapuu

"Oleme uhked oma juurte üle. Teame, et oleme elanud siin tuhandeid aastaid. Kuigi meie mälu ei ulatu nii kaugele ja kirjalik ajalugu algab põhimõtteliselt alles Läti Henriku kirjapanduga ja Taani hindamisraamatus mainituga, avab maapind meile aeg-ajalt siiski oma peidetud aardeid. maastik jutustab oma lugu, inimene jätab jälje."
                                    Toimetajad Virve Õunapuu ja Sigrid Põld

Ilmunud on mahukas 588 leheküljeline koguteos Hageri kihelkonnast. Raamat annab hea ülevaate Hageri kihelkonna  ajaloost muinasajast kuni tänapäevani. Mõnus lugemine neile keda huvitab kodukandi ajalugu.
Teoses leiavad käsitlemist erinevad ajastud ja teemad.
Autorid: Heiki Hepner (loodus), Jürgen Kusmin (pärandkultuur), Mikk Tali, Liivi Aarma, Ene Holsting (ajalugu), Anu Kivirüüt, Valdo Praust, Ants Hein, Heiki Pärdi (arheoloogia), Sigrid Põld (kirikulugu, ajalugu, muinsuskaitse), Kadri Kruusiauk (kirikuaed ja kalmistud), Jüri Viikberg (murdekeel), Virve Õunapuu (rahvarõivas, haridus, seltiselu, metsavendlus, ajalugu ja mälestusmärgid), Epp Haabsaar, Birgit Salumäe, Kersti Aru (rahvarõivas), Anne Untera (kunstilugu), Maie Toomsalu (P. J. Karell), Jüri Vallsalu, Jaanus Plaat, Viljar Liht, Mattias Palli (kirikud ja kogudused), Olev Streff, Jaanika Liiv (haridus), Martin Andreller (metsavendlus).

Näitus"Eesti koolilaulik läbi aegade: raamatud Olavi Verevi kogust"

Kohila raamatukogu fuajees saab alates 6. augustist tutvuda näitusega "Eesti koolilaulik läbi aegade: raamatud Olavi Verevi kogust".
Eesti laste muusikaline kasvatus sai alguse kodust. Rahvapärasel muusikalisel kasvatusel oli eestlaste elus suur tähtsus. Kui minevikku vaatame, näeme, et ikka on lauldud ja pilli mängitud. Järelikult oli neid oskusi vaja ka järeltulevatele põlvedele edasi anda. Juba mõnekuised imikud äiutati laulu saatel magama. Hällilaule lauldi igas kodus. Lapsi õpetati varakult laulma. Laul oli truuks kaaslaseks iga töö juures. Lauldi külakiigel, jaanitulel, heinatööl, karjas käies. Lauluoskuste kõrval peeti tähtsaks ka pillimänguoskust.

Rahvakoolide tekkimisega kandus muusikalise kasvatuse raskuspunkt kooli. Eesti kooli algusaastatest alates oli laulmine tähtsamaid õppeaineid nii köstrikoolis, vallakoolis, mõisakoolis kui ka kihelkonnakoolis.

19. sajandi esimesel poolel oli Eesti koolis valitsevaks lauluks koraal. Esimene massilise levikuga koraaliviiside raamat oli Punscheli "Koraaliviisi raamat". Esimese eesti rahvalauluna trükiti 1862. aastal Jannseni kogumikus "Eesti laulik" "Kallis Mari". Need laulud said ilmaliku laulu kaevuks.

Kuni Eesti iseseisvumiseni õpetati laulmist peamiselt koorilaulutundides. Laulud, mida õpetati olid enamuses vaimuliku sisuga. Pärast iseseisvumist seati sisse laulutunnid klasside järgi. Õpetama hakati Voldemar Tammani  "Kooli laulmisraamatu" järgi. Uusi laule lastepärast tekstidega hakkas komponeerima Johannes Aavik. Koos Tammaniga anti välja uued koolilaulikud pealkirjaga "Laste laul". Kasutusele võeti lastepärane näitlik noodiõpetus. Koostöös teiste heliloojatega ilmusid "Leelod". Peagi hakkasid "Leelodega" võistlema Riho Pätsi "Lemmiklaulikud". Kõik need laulu- ja muusikaõpikud aitasid lastel muusikast paremini aru saada ja tunda rõõmu eesti heliloojate loomingust".
(Olavi Verev)

Näitus jääb avatuks 27. septembrini!

Tulge vaatama!

Ajakava:

10.30 Kohila suurel sillal JutuPeatuse avamine Kohilast pärit luuletaja Kaarel B. Väljamäe luuletusega "Ma tulen Kohilast".

Seejärel jätkub päev Kapa männikus, kus esinevad

11.00 Kaarel B. Väljamäe,

11.30 Kadri Hinrikus,

12.00 Margus Mikomägi,

12.30 Kai Aareleid,

13.00 Tiit Aleksejev ja päevale paneb punkti 

13.30 Contra.

Kapa männik loeb fb: https://www.facebook.com/kapamannikloeb/

Kapa Männik Loeb on armas kodukootud kirjandusüritus Kohila alevi südames - Kapa männikus. Eesmärgiks on väärtustada kirjandust ja männikut üheskoos!

Kalmer Kaera seinakellade näituse "Ajas liikuv aeg" avamine

Kohila raamatukogus avati 1. augustil Kalmer Kaera seinakellade näitus "Ajas liikuv aeg". Iga maalitud kell on unikaalne, teist sarnast ei leidu. Inspiratsiooni ammutab noormees oma kodukoha loodusest ja ideedest tal puudust ei ole.
Kalmeril on palju harrastusi. 19 aastat on ta keraamikaga tegelenud, teda köidab restaureerimine, T-särkide valmistamine ning küpsetamine. Eelmisel aastal avastas noormees uue põneva hobi - seinakellade maalimise. Kellade valmistamisel kasutab materjalina kasevineeri ja MDF-plaati. Puidupõletiga teeb pildile kontuurid, siis maalib värvidega tausta ja peenemad detailid ning lõpuks lakib pinna üle.
Näitus toimub projekti "Kunst raamatukokku" raames. Kalmer Kaera seinalellade näitus on ringi rännanud juba mitmes Eesti raamatukogus. Avapaugu sai Kabalas, sealt edasi läksid kellad Raplasse, seejärel Tallinnasse ja lõpuks jõudis näitus tagasi Raplamaale, Kohila raamatukokku.
Kui soovite Kalmer Kaera tegemistega paremini kursis olla, siis on võimalus lugeda 31. jaanuaril 2018 ajalehe "Raplamaa Sõnumid" lisalehes Käsitöölane ilmunud artiklit " Kellade maalimisel Kalmer Kaer ideedepuudust ei tunne".

Võimalus on osa võtta ka loosist. Valida näituselt kell, mis kõige enam meeldib ja panna sedel loosikasti.

Näitust saab külastada 27. septembrini!

Tulge vaatama!

Pilk pärandkultuuriaastale. Ehalill Halliste gobeläänide näitus "Tanu all - Eesti mõrsjad ja noorikud"

Kohila raamatukogu näitusesaali kaunistavad Ehalill Halliste etnograafilised gobeläänid.
Näitus "Tanu all" on austusavaldus Eesti naise ilumeelele. Tanu alla saamine tähendas neiu abiellumist. Mõrsjate-noorikute peakatted olid 18.-19. sajandil kihelkonniti väga erinevad.

Tanu all - vaibaseerias kujutatud 12 tanutatud mõrsjat-noorikut on vaid killuke rikkalikust rahvariiete varamust, millega esiemad end elu suurpäeval ehtisid.

(Ehalill Halliste)

Kohila raamatukogus on välja pandud portreegobeläänide seeriast 11 vaipa.

Näitus on avatud 1. septembini!

Olete oodatud!

Kalmer Kaera seinakellade näituse avamine

Sirje Kriisa isikunäitus

Kohila raamatukogus on alates 2. juulist üleval Sirje Kriisa isikunäitus.
Sirje Kriisa on lõpetanud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi tarbekunstnikuna. Töötanud ERKI-s (Eesti Kunstiakadeemia) ja Eesti Rahvusraamatukogus. Praegu on ta Tallinna Keskraamatukogu Kännukuke harukogus köitja. Sirje Kriisa on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Nahakunstnike Liidu liige.
1996. aastal asutas ta mõttekaaslastega Eesti Köitekunstnike Ühenduse ja oli selle juhatuse eesotsas 2014. aastani. Oma elutööks peab ta mitmete rahvusvaheliste köitenäituste ja konverentside "Scripta manent" idee elluviimist ja korraldamist Tallinnas koos erialakaaslastest EKÜ liikmetega: L. Mänd, T. Turo ja R. Haljasmäe. Scripta-näituste eesmärk on tutvustada eesti kirjandust köitekunstiliste vahenditega, kaastes kunstnikke üle maailma.
Sirje Kriisa on korraldanud ka köite- ja nahakunstialaseid kursusi nii Eestis kui ka välismaal, viinud läbi loenguid ja nahakunsti üritusi, kavandanud nahktooteid kunstikombinaadile "Ars", kujundanud nahkrõivaid. Tema köidetud raamatuid on mitmetes kogudes  nii Euroopas, Aasias, Ameerikas, Austraalias kui ka Venemaal. Samuti saab tema valmistatud kunstilisi köited ja rõivaid näha ka Eesti muuseumides.
Käesoleval näitusel on välja pandud köited, kus on kasutatud väga erinevaid materjale ja tehnikaid. Nahku on kunstnik töödelnud, värvinud, voolinud, trükkinud jne.
(Sirje Kriisa)

Näitus on avatud 3. augustini!

Olete oodatud!

Juulikuu lugemissoovitus.

Maggie O'Farrell "Esme Lennoxi kadumine".
Kirjastus Eesti Raamat 2018.
222 lk.
Tõlkija Külli Seppa.

Kui Iris Lockhartile tuleb telefonikõne Euphemia Lennoxi asjus, arvab ta, et tegu on valeühendusega. Ühel päeval oma väärtrõivaste poodi tööle minnes saab ta uue telefonikõne milles uuritakse, et kas ta on suguluses proua Kathleen Elizabeth Lockhartiga, kelle neiupõlvenimi oli Lennox. Kathleen Elizabeth Lockhart on Irise vanaema. Selgub, et Euphemia Esme Lennox on Kathleen Elizabeth Lockharti õde ning on Cauldstone psühhiaatriahaiglas ravil. Nüüd haigla suletakse ning lähedased peavad ta kas enda juurde võtma või talle uue elukoha otsima. Irisel pole Euphemia Esme olemasolust aimugi, kuid nõustub kohale minema.
Raamatus on kolm peategelast, Kathleen Elizabeth, Euphemia Esme ja Iris. Kathleen Elizabeth ja Euphemia Esme meenutavad vaheldumisi lapsepõlve ja jutustavad praegusest elust. Kuna Iris on veel nii noor, siis tema jutustab ainult olevikust.
Maggie O'Farrell (1972) on nüüdisaegse Iiri kirjanduse tuntumaid esindajaid. 2010. aastal pälvis ta raamatu "The Hand That First Held Mine" eest Costa romaaniauhinna.

Jaaniõhtu.

Kaunid rahvarõivad,
jaanitule leegid.
Täna õhtul koju
ei jää küll keegi.

Lõke viskab praksudes
sädemeid üles.
Jaanilillekimp
lõhnab mu süles.

Pillihääl paneb
tantsima jalad.
Sõnajalg metsas
sel ööl õitseb sala.

(Maria Teiverlaur)

Meeleolukat jaanipäeva!

Hageri kihelkonnapäevad

Vaata ka:
Kohila valla kodulehekülg
Hageri kihelkonnapäevade Facebooki leht

Juunikuu lugemissoovitus.

Narine Abgarjan "Taevast kukkus kolm õuna".
Tänapäev 2016.
192 lk.
Tõlkija Erle Nõmm.

Armeenias, Maniš-kari tipus on Marani mägiküla. Külaelanikud on palju näinud, mitu korda nälga ja maalõhet. Nüüdseks on sinna jäänud vaid veidi üle kolmekümne inimese. "Taevast kukkus kolm õuna" jutustabki külaelanike elust. Oma keerulisest elust hoolimata pole nad kaotanud usku armastusse, andestamisesse, mälestustesse, teiste aitamisse. Üheks keskseks tegelaseks on Anatolia, kes on kaotanud oma lähedased kuid kellele on elul veel üks üllatus varuks.
Narine Abgarjan on vene keeles kirjutav armeenia kirjanik. Ta on hariduselt õpetaja ja elab Moskvas. Narine Abgarjan sai tuntuks lasteraamatuga Armeenia väikelinnas elavast tüdrukust Manjunast.

Unistuste tappev kasvamine

Kohila raamatukogus on alates 9. juunist näitusesaalis üleval Marge Nelk´i illustratsioonid Mehis Heinsaare raamatule „Unistuste tappev kasvamine“ (Menu Kirjastus, 2016)

Marge Nelk  on eesti kunstnik ja raamatukujundaja. Ta on õppinud Tartu ülikoolis teoloogiat ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis fotograafiat. Nelk on kujundanud ja illustreerinud raamatuid ning teinud segatehnikas fotokunsti. 

Marge Nelk´i illustreeritud lasteraamatud: Kätlin Kaldmaa "Lugu Keegi Eikellegitütre isast" (Ajakirjade Kirjastus, 2012), Kairi Look „Härra Klaasi pöörane muuseum“ (Tallinna Keskraamatukogu, 2016), Reeli Reinaus „Suusi ja kadunud uni“ (Päike ja Pilv, 2017).   

Hiljuti ilmus Marge Nelki illustratsioonidega Raul Oreškini lühijuttude kogumik  „Kui ma vananen...: blogi 2014-2016“ (Paranoia Publishing Group, 2018).

Raamatu "Unistuste tappev kasvamine" arvustused:

Põim Kama: "Kunstnik Marge Nelgi kirkad ja fantaasiaküllased illustratsioonid on elamus omaette. Olles nii Heinsaare kui ka Nelgi loominguga varem tuttav, on vaid üllatav, et kuidas need kaks talenti varem kokku ei saanud. Raske oleks nimetada kunstnikku, kes Heinsaare kummalisi ja kujundirohkeid maastikke paremini visualiseerida suudaks." (Põim Kama. Pilguheite elu keskpäevaharjalt Postimees, 08.04.2016)

Janika Läänemets: „Raamatut kaunistavad kunstnik Marge Nelgi rikkalikud ja meeleolukad illustratsioonid, mis harmoneeruvad oma sugestiivsuses täiuslikult Heinsaare tekstiga.“ (Janika Läänemets. Kirjanik kuldseis kammitsais Sirp 06.05.2016 http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kirjanik-kuldseis-kammitsais/)

Vaata ka:

Marge Nelk´i kunstiblogi: http://margenelk.blogspot.com/

Heli Illipe-Sootak Intervjuu: Marge Nelk Reaktor, märts 2018: 

https://www.ulmeajakiri.ee/?intervjuu-marge-nelk

Näitus jääb avatuks 26. juulini.

Tulge vaatama!