Kapa Männik Loeb!

Kapa Männik Loeb

Ajakava

Kirjanike lava

11.00 Mika Keränen

11.30 Kaur Riismaa

12.00 Andrei Hvostov

12.30 Jelena Skulskaja

13.00 Jaan Malin aka Luulur Jaan

13.30 Veronika Kivisilla

Maastikumäng Kapates Kapakas

11.00-13.00 Start avatud, osalema oodatud nii lapsed kui täiskasvanud

Kirjanduslikke teadmisi saavad nii lapsed kui täiskasvanud proovile panna orienteerumismängus „Kapates Kapakas“.

Kohapeal müüvad vanu raamatuid Kohila raamatukogu ja eraisikud.

Lisainfo ürituse kohta leiab:

https://www.facebook.com/kapamannikloeb/

https://www.facebook.com/events/612683038883422/

Kontakt: Marilin Aasoja, marilin.aasoja@kohila.ee , 55512239

Häid pühi!

Urmas Haljala foto

Järv leegib eha paistel
ja hiilgab nagu kuld -
ja järve taga metsas
on näha õitsituld.
    Ja kaugel metsa põues
ju liigub muistne jutt,
kui suveööde ilu, 
kui õnnis naer ja nutt
   Ja udu kerkib, tõuseb
ja hõljub nagu loor,
ja pühalikult särab
sääl kõrgel tähte koor.
Eesvanemate vaimud
mu ümber lehvivad -
ma mõistan nende juttu
ja metsa kohinat:
    See on mu kuldakallis,
mu kaunis kodumaa;
kuid koidul, päiksepaistel
veel palju kaunim ta!

Anna Haava

Tarvo Aro Meti näituse "Päikeseõied" avamine.

Kohila raamatukogu näitusesaal on lilleehteis. Neljapäeval avati Tarvo Aro Meti vitraažinäitus "Päikeseõied". Harrastuskunstnik on  loomingulist inspiratsiooni saanud Eestimaa kaunist suvest. Suvi on aeg, mil õiterikkust ja nende ilu imetleda. Näitusel on suvelilled suurepäraselt vormunud värvikirevasse klaasikillumängu.

Tulge vaatama, kas te tunnete neid lilli!

Näitus on avatud 30. juunini!

Näitus "Piibliköited"

Kohila raamatukogu fuajees on Eesti Nahakunstnike Liidu näitus "Piibliköited".
Piiblitõlke ajalugu on pikk ja huvitav osa Eesti ajaloos. Aastal 1684 trükiti lõunaeestikeelne Uus Testament ja aastal 1715 põhjaeestkeelne Uus Testament. Esimene Piibel, mida nimetatakse tänapäeval ka täispiibliks, kuna koosnes kõigist osadest see on Vanast Testamendist, Apogriivast ja Uuest Testamendist, ilmus trükist põhjaeestikeelsena 1739. aastal.
Piiblitõlked eesti keelde kujunesid pöördeliseks Eesti ajaloos. Algas kirjaoskuse väärtustamine ja laiem levik ning eestlaste tõus kirjarahvaste hulka. See oli aluseks ka ühtse eesti keele tekkele.
Kirjastus "Eesti raamat" andis 1990. aastal välja selle Piibliraamatu faksiimväljaande, mis trükiti Tallinna Raamatutrükikojas. Teatud hulk köitmata poognakomplekte on säilinud tänaseni. Sündis idee osa nendest nahka köita ja näitusele välja panna. Praegune näitus on selle idee materialiseerumine.
(Eesti Nahakunstnike Liit)

Näitus on avatud 30. juulini!

Olete oodatud!

Raamatuesitlus: Otto Sullakatko "Jutustus"

1. juunil   kell 12:00 Kohila raamatukogus Otto Sullakatko raamatu "Jutustus" esitlus.

Otto Sullakatko (s. 23.06.1938) (tehnikateaduste kandidaat PhD) õppis Kohila koolis aastatel 1946-1953. 1956. a Eesti NSV noortemeister maadluses ja 1958. a Eesti täiskasvanute pronks poolraskekaalus. Edasise pürgimise sportlikku tippu maadluses lõpetas tehtud ülekohus NSV Liidu noorte meistrivõistlustel, kus kindel medal ära võeti. Eesti Põlevkivi peadirektor aastatel 1985-1991. Juhtinud Sillamäe Soojuselektrijaama ja Kiviõli Keemiatehast. Raamatus jutustab O. Sullakatko lühidalt oma lapsepõlvest Mälivere külas ja kooliajast Kohilas. Ta kirjutab oma eriala õpingutest, huvitavatest juhtumitest töötades Kaevanduses nr 2 ja Estonia, Tootmiskoondises Eesti Põlevkivi jm. Eraldi peatükk on pühendatud tema vanemate eluloole, kes 1920ndatel rändasid Pitka kutsel Kanadasse ja elasid sealses eestlaste koloonias Stuarti järve ääres.

Katkendeid raamatust:

"Teisest maailmasõjast sain esmakordselt aimu 1941. a suvel, seistes jõe äärde ehitatud sauna uksel. Taevas oli saksa lennukite rivi. Kuulsin vanemate inimeste kommentaare. Vähe hiljem istusin vankris Kohila vallamaja ees. Isa oli tulnud kogu perega mingeid asju ajama. Kohila Paberivabriku ja Keila jõe kohal toimus õhulahing vene lennuki ja saksa Stuka vahel. Pärast manöövreid ja mõlemapoolseid kuulipilduja valanguid, hakkas vene lennuk suitsema ja kukkus alla. Meie kandis pidi lahing tulema."

"Esimesed kaks klassi käisin 5 km kaugusel asuvas Kohila koolis jalgsi, talvel suuskadega või ka uiskudega mööda Keila jõge. Mõnikord käisin ka paljajalu koolis, kuna suviti selles vanuses jalanõusid ei kandnud (ega korralikke jalanõusid polnudki). Nägin teises klassis käies, tundide vaheajal, kuidas viidi ära Kohila kooli direktor V. Horm." 

"Kohila koolis tegutses ka näitering, mida juhtis meie ajaloo õpetaja mees Uno Loit, kes mängis Eesti filmis "Keskpäevane praam" invaliidi osa."

"1932. a lõpus kõik eesti asunikud lahkusi ka teistest kohtadest Kanadas ja tulid tagasi Eestisse. Nad jätsid pärandina kohanimed, nagu näiteks Pitka Creek (oja), Lind Lake (järv), Paaren´s Beach (rand) ja Colony Point (neem)"

Autoril oli hea meel kohtuda oma endiste koolikaaslastega ja kodukandi rahvaga. Otto Sullakatko kinkis kõigile oma raamatu.

Ulve Kangro näituse "Seto pits" lõpetamine

Pitsinäituse viimasel päeval tutvustas käsitöömeister Ulve Kangro seto pitsi valmistamise ajalugu, traditsioone ja võimalusi, kuidas tekstiile värvikirevate pitsidega kaunistada. Seto pitsi heegeldamine peenvillase lõngaga on aeganõudev tegevus, seda kogesime näitusele järgnenud töötoas Kohila Koolituskeskuses. Ulve Kangro juhendamisel õppisime usinasti pitsi heegeldamise nippe. Saime teada, kuidas kasutada ühel real mitut värvi lõnga ja kuidas neid vahetada rea keskel. Kõik lõngaotsad tuleb põimida töö sisse. Pits peab jääma põlemalt poolt ilus.
Oli põnev ja vaheldusrikas päev. Pühendunud meistri käe all oli suur rõõm uusi oskusi omandada.

Tuhat tänu Ulvele meeldejääva ja sisuka päeva eest!

Ulve Kangro kinkis raamatukogule kaks oma raamatut. Nüüd kõik seto pitsi heegeldama!