Aasta läbi kestis aasta.
Noh ja nüüd on aasta läbi.
Seda aastat me ei taasta.
Mis on läbi, see on läbi.
Aaata otsa kestis aasta.
Noh ja nüüd on aasta otsas.
Seda aastat me ei taasta.
Mis on otsas, see on otsas.
Pole hullu, tuleb uus
juba jaanuarikuus.
Nagu mullu.
(Ilmar  Trull)

Jõuluehete näitus

Kohila raamatukogus on nääri- ja jõuluehted Piret Keskra erakogust. Näitusel on näpitsjalgadega nääriehted (valmistatud1950-60), miniatuursed klaasist ja plastmassist ehted (valmistatud 1960-70), vormpressitud paberist hõbetatud ja kullatud ehted. Väljapanek on tore meenutus lapsepõlve kuuse- ja piparkoogilõhna, küünasära ning helkivate klaaskuulidega.

Näitus on avatud 6. jaanuarini 2017!

Tulge näitust kaema!

Meila Sermus-Blomqvisti tikandite näituse avamine

Kohila raamatukogus avati Meila Sermus-Blomqvisti tikandite näitus. Lapsepõlves alguse saanud huvist tikkimise vastu on kujunenud eluaegne harrastus. Ilu loomine värv-värvilt maalilisteks mustriteks piltidel, vaipadel, patjadel ja linikutel on käsitöömeistri suurim kirg. Vaatajate pilku köidavad punane moon, 14-aastaselt tehtud ristpistes vaip, 18. sajandi mustrite järgi tikitud kohvikannud ja Meila unistuste saun.

Näitus on avatud 14. jaanuarini 2017!

Tulge tikandeid vaatama!

Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine.

Tule raamatukokku - kingi endale või oma lähedasele võimalus! Uuringud ja statistika näitavad selget seost hariduse ja palganumbri vahel, mis tähendab, et oma elujärje parandamiseks saab panustada läbi hariduse. Selleks võib olla nii täiskasvanute gümnaasiumi või kutsekooli lõpetamine kui ka kõrgkooli astumine.

5.-15. dets on kõigil täiskasvanutel võimalus saada rahvaraamatukogus infot erinevate õppimisvõimaluste kohta. Rohkem infot siit

Muusikahommik : helid meie ümber

Muusikahommiku läbiviijaks oli muusikaõpetaja Heli Kendra. Lapsed kuulatasid meid ümbritsevaid helisid, arutlesid muusika tähtuse ja rolli üle ning joonistasid koos muusikapala põhjal pildi muusika värvidega. Lõpuks said kõik osaleda toreda ühise muusikapala sünni juures. Aitäh Heli Kendrale.

Keiu Kullese näituse "Kihelkondlike ehete kütkeis" avamine

Kohila raamatukogus avati Keiu Kullese näitus "Kihelkondlike ehete kütkeis". Kapa stuudiumi raames oli võimalus kuulata köitvat loengut ehete ajaloost. Piduliku õhkkonna lõid Kohila Koolituskeskuse muusikastuudio kitarri eriala õpilased. Keiu Kulles on pühendunud 18.-19. sajandi ehete valmistamisele. Näitusesaalis välja pandud fotodelt saab näitusekülastaja vaadata originaale ja vitriinides  tutvuda Keiu Kullese tehtud koopiatega.
Näitus on avatud 9. detsembrini!
Tulge näitust vaatama!
Näituse viimasel päeval on võimalus soetada endale kaunis prees, sõlg, krõll või mõni muu ehe.

Põhjamaade raamatukogunädal 14.-20.november

Link: http://bibliotek.org/et/

Raamatukogutund

Sipsiku lasteaia Sipelgate rühm käis raamatukogus ekskursioonil. Lapsed teadsid hästi, mis on raamatukogu ja kuidas raamatukogus käituda. Näitasime kuidas leida soovituid raamatuid, kuidas käib laenutamine.  Vaatasime lastega üle kõik salakäigud ja trepid. Jõudsime ka juttu lugeda ja meisterdada.

Pilte raamatukogupäevadest

Lilledest ehete valmistamise töötuba

Florist Annika Saare juhendamisel õpiti tegema lilledest väiksemaid seadeid, tutvuti selleks vajaminevate tehnikate ja materjalidega ning traatimistööga. Lilleseade huvilised said juurde uusi oskusi, kuidas disainida armasid lill-ehteid, kaunistada peolauda või üllatada oma lähedasi ise valmistatud kingitustega.
Õppida on alati huvitav!
Täname Annikat põhjaliku, loomingulise ja arendava töötoa eest!

Raamatukogupäevad 2016 Kohila raamatukogus

Loe head raamatut ja naudi head kohvi!

Raamatukogupäevade ajal läheb täiskasvanud lugejate vahel loosimisele 4 pakki kohvi. Toetab Kohvisemu / facebook

Loosimisest osavõtuks tuleb laenutada raamatukogust raamat ja täita ära loosikupong. Loosikast asub raamatukogu laenutusosakonnas. Võitjad selguvad 1. novembril.

Raamatukogutund Kohila Gümnaasiumi 1.d klassile

1. d klassi õpilased käisid tutvumas raamatukoguga. Raamatukoguhoidja Merle tutvustas lastele meie maja, rääkis kuidas raamatukogus käituda, kuidas leida vajalikke raamatuid ja kuidas neid laenutada.

Ehete valmistamise töötuba

Õpituba toimub laupäeval, 15. oktoobril kell 11.00 Kohila raamatukogus. Olete oodatud!

Raamatukoguhoidja soovitab.

Olavi Ruitlane "Vee peal"
(ZA/UM, 2015)

"Vee peal" on Olavi Ruitlase lapsepõlve ja noorukiks kujunemise lugu. Ta kasvas Võrus ja elas vanaema-vanaisa juures. Papa ja Mamma olid tema kasvatamises väga ranged. Juba lapsena oli Olavi Ruitlane kirglik kalapüüdja ja see oli tema jaoks kõige tähtsam. Kalastamas käis ta Tamula järve ääres. Kui kala ei saanud, oli päev rikutud ja elul polnud mõtet. Vanavanemad tema suurt kalastamiskirge ei jaganud. Raamatus kajastatakse ka elu olmelist poolt ja kirjeldatakse naabrite värvikaid karaktereid. Peategelane aga ei lase end selle ajastu karmusest häirida vaid elab oma maailmas. Kajastatakse ka esimest armumist ja selles pettumist. Vaatamata vanavanemate juures kasvamisele ja nende rangusele oli lapsepõlv helge ja ka raamat jätab sooja tunde.

Lembe Maria Sihvre näitus "Mõned muud loomad"

Kohila raamatukogus on ajutise kodu leidnud armsad, mõnusad, pehmed mänguasjad. Imeilusate tööde autor on disainer-etnograaf Lembe Maria Sihvre. Näitusel tervitavad külastajaid rahvariides nukud ja tikandite ning heegeldustega kaunistatud kaisumõmmikud, kassid, jänkud.

Tulge vaatama!

Näitus on avatud 14. novembrini!

"Suveraamat 2016"

Kohila valla tublimad suvelugejad  Foto: Ingrid Teder

Rapla maakonna  rahvaraamatukogude ühisprojekt  SUVERAAMAT 2016 toimus juba kolmandat korda. Kolme suvekuu jooksul lugesid lapsed usinasti raamatuid ja täitsid küsitluslehti.

23. septembril toimus Kohila Gümnaasiumi saalis pidulik lõpuüritus, kus tehti kokkuvõte projektist ning autasustati maakonna tublimaid lugejaid. Projektis osales 395 last. Kõige rohkem oli osalejaid Kohila, Märjamaa ja Rapla vallast. Kohila vallast võttis projektist osa 139 last, lõpupeole said kutsed 86 tublimat lugejat.

 Meie parimad olid:

2. kl  - Delia Nevski ja Lore Torjus Kohila Mõisakoolist

3.kl - Lota Bachfeldt (luges 34 raamatut!) ja Maarja Vahi Kohila Gümnaasiumist ning Merit Evisalu  Kohila Mõisakoolist,

4.kl - Rebecca Uibubuu, Ruth Hansar  ja Ketlin Sults Kohila Gümnaasiumist,

5.kl - Sigrid Lindoja Kohila Gümnaasium,

6. kl -  Kristina Lõhmus, Liis Marleen Rikkinen ja Katrina Lõhmus Kohila Gümnaasiumist.

Maakonna parimate sekka  lugesid end  Lota Bachfeldt, Rebecca Uibubuu, Kristina Lõhmus, Delia Nevski, Lore Torjus, Ruth Hansar, Liis Marleen Rikkinen.

Laste rõõmuks esinesid  Grete Paia ja mustkunstnik Fred-Erik Johanson.

Pidu lõppes ühise tordisöömisega.

Täname Kohila Gümnaasiumit, Jaanust, Otti, Leevet, Maiut ja Leenat abi eest.

Suvelugemise lõpupidu rahastasid Eesti Kultuurkapitali Raplamaa Ekspertgrupp, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kohila vallavalitsus, Rapla Keskraamatukogu.

Jüri Taltsi fotonäituse "Pildilood" avamine

Laupäeval, 24. septembril avati Kohila raamatukogus Jüri Taltsi esimene personaalnäitus. Näitusel "Pildilood" on kujutatud inimesi argipäeva miljöös. "Inimesed pildil on asetatud keskkonda, mis aitab vaatajale mingit lugu jutustada. Ma ei püüa vaatajat enda pildilugudega suunata ega mõjutada. Jätan igale vaatajale võimaluse pilti vaadates oma pildilugu leida". (Jüri Talts)
Näituse fotod on tehtud mitmetes Eestimaa paikades ja reisidel Euroopasse.

Tulge vaatama!

Näitus on avatud 12. novembrini!

AVANGUD. PAUL KERES 100

Kohila raamatukogus on Paul Kerese 100. sünniaastale pühendatud näitus. Eksponeeritud on raamatud ja objektid, mis läbi köite- ja mõttemängude seotud Paul Kerese või malega. Nahakunstnikud on oma teostes kasutanud lisaks nahale ka mitmeid muid materjale.

Esmakordselt oli näitus väljas 19.-29. maini Tallinna Malemajas.

Kohila raamatukogus on näitus avatud 30. septembrini.

Olete   oodatud!

Head kooliteed!

Siis, kui pihlaka põsel on puna,
ümaraks paisunud kastanimuna.,
tuulehoog õunugi õunapuult raputab -
nõnda september su uksele koputab.
  Koolikell seekord ka Sinule heliseb,
kutsub sind tundi - ei mängult, vaid päriselt,
tundi, kus tarkust ja teadmisi püütakse.
Tänasest koolilapsesks sind hüütakse.
                              Heli Viht

20. august - Taasiseseisvumispäev

Foto: Karel Rüütli

"Mõned Eesti metsad on pronksiaegsed. Ma tahan, et Eesti riik niisama kaua kestaks. Miks, võite imestada? Selleks, et püsiksime eestlastena. Et kõneleksime eesti keelt, et oleksime oma saatuse peremehed sellel ilusal maal."
                            Lennart Meri

Ilusat aastapäeva!

Rein Berlokko maalinäitus "Raplamaa vaated"

"Meeldib maalida oma armastust looduse ja vana arhitektuuri vastu. Ajahammas pureb halastamatult.

Palju kaunist ja romantilist arhitektuuri on kadunud, millest pole ei fotod, maali ega joonistust. Vahel tahaks hüüda "peatu hetk". Kui mõelda, kes ja kuidas  elanud ja miks kõik on nii nagu on...?" 

(Rein Berlokko)

Näitus on avatud 31. augustini.

Näitus "Rahvuslikud kotid"

Imekaunid kotid!
Näitusel eksponeeritud kotide autor Hiie Org on osalenud Rapla Kunstiseltsi täiskasvanute kunstikursustel, õppinud rahvuslikku käsitööd Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis. See on tema esimene näitus.
"Käekott on teinud pika arenemiskäigu, kuna see oli tuntud juba vanade kultuurrahvaste juures, kus see asetses käises, vöös või hoiti lahtiselt käes. Rahvusmustritest inspireeritud kotid sobivad ka tänapäeva rõivaste dekoratiivseks ja praktiliseks koostisosaks, kooskõlas nii värvide kui kaunistusviisi poolest.
Materjalidest on rahvapäraste kottide valmistamisel kasutatud villaseid, linaseid, puuvillaseid kangaid ja lõngu". (Hiie Org)

Näitus on avatud 31. augustini.

Näituse avamine

Teisipäeval, 2. augustil kell15.00  Rein Berlokko maalinäituse "Raplamaa vaated"  ja Org, Hiie näituse "Rahvuslikud kotid"  avamine. Olete oodatud!

Kapa Männik Loeb!

Kapa Männik Loeb

Ajakava

Kirjanike lava

11.00 Mika Keränen

11.30 Kaur Riismaa

12.00 Andrei Hvostov

12.30 Jelena Skulskaja

13.00 Jaan Malin aka Luulur Jaan

13.30 Veronika Kivisilla

Maastikumäng Kapates Kapakas

11.00-13.00 Start avatud, osalema oodatud nii lapsed kui täiskasvanud

Kirjanduslikke teadmisi saavad nii lapsed kui täiskasvanud proovile panna orienteerumismängus „Kapates Kapakas“.

Kohapeal müüvad vanu raamatuid Kohila raamatukogu ja eraisikud.

Lisainfo ürituse kohta leiab:

https://www.facebook.com/kapamannikloeb/

https://www.facebook.com/events/612683038883422/

Kontakt: Marilin Aasoja, marilin.aasoja@kohila.ee , 55512239

Häid pühi!

Urmas Haljala foto

Järv leegib eha paistel
ja hiilgab nagu kuld -
ja järve taga metsas
on näha õitsituld.
    Ja kaugel metsa põues
ju liigub muistne jutt,
kui suveööde ilu, 
kui õnnis naer ja nutt
   Ja udu kerkib, tõuseb
ja hõljub nagu loor,
ja pühalikult särab
sääl kõrgel tähte koor.
Eesvanemate vaimud
mu ümber lehvivad -
ma mõistan nende juttu
ja metsa kohinat:
    See on mu kuldakallis,
mu kaunis kodumaa;
kuid koidul, päiksepaistel
veel palju kaunim ta!

Anna Haava

Tarvo Aro Meti näituse "Päikeseõied" avamine.

Kohila raamatukogu näitusesaal on lilleehteis. Neljapäeval avati Tarvo Aro Meti vitraažinäitus "Päikeseõied". Harrastuskunstnik on  loomingulist inspiratsiooni saanud Eestimaa kaunist suvest. Suvi on aeg, mil õiterikkust ja nende ilu imetleda. Näitusel on suvelilled suurepäraselt vormunud värvikirevasse klaasikillumängu.

Tulge vaatama, kas te tunnete neid lilli!

Näitus on avatud 30. juunini!

Näitus "Piibliköited"

Kohila raamatukogu fuajees on Eesti Nahakunstnike Liidu näitus "Piibliköited".
Piiblitõlke ajalugu on pikk ja huvitav osa Eesti ajaloos. Aastal 1684 trükiti lõunaeestikeelne Uus Testament ja aastal 1715 põhjaeestkeelne Uus Testament. Esimene Piibel, mida nimetatakse tänapäeval ka täispiibliks, kuna koosnes kõigist osadest see on Vanast Testamendist, Apogriivast ja Uuest Testamendist, ilmus trükist põhjaeestikeelsena 1739. aastal.
Piiblitõlked eesti keelde kujunesid pöördeliseks Eesti ajaloos. Algas kirjaoskuse väärtustamine ja laiem levik ning eestlaste tõus kirjarahvaste hulka. See oli aluseks ka ühtse eesti keele tekkele.
Kirjastus "Eesti raamat" andis 1990. aastal välja selle Piibliraamatu faksiimväljaande, mis trükiti Tallinna Raamatutrükikojas. Teatud hulk köitmata poognakomplekte on säilinud tänaseni. Sündis idee osa nendest nahka köita ja näitusele välja panna. Praegune näitus on selle idee materialiseerumine.
(Eesti Nahakunstnike Liit)

Näitus on avatud 30. juulini!

Olete oodatud!

Raamatuesitlus: Otto Sullakatko "Jutustus"

1. juunil   kell 12:00 Kohila raamatukogus Otto Sullakatko raamatu "Jutustus" esitlus.

Otto Sullakatko (s. 23.06.1938) (tehnikateaduste kandidaat PhD) õppis Kohila koolis aastatel 1946-1953. 1956. a Eesti NSV noortemeister maadluses ja 1958. a Eesti täiskasvanute pronks poolraskekaalus. Edasise pürgimise sportlikku tippu maadluses lõpetas tehtud ülekohus NSV Liidu noorte meistrivõistlustel, kus kindel medal ära võeti. Eesti Põlevkivi peadirektor aastatel 1985-1991. Juhtinud Sillamäe Soojuselektrijaama ja Kiviõli Keemiatehast. Raamatus jutustab O. Sullakatko lühidalt oma lapsepõlvest Mälivere külas ja kooliajast Kohilas. Ta kirjutab oma eriala õpingutest, huvitavatest juhtumitest töötades Kaevanduses nr 2 ja Estonia, Tootmiskoondises Eesti Põlevkivi jm. Eraldi peatükk on pühendatud tema vanemate eluloole, kes 1920ndatel rändasid Pitka kutsel Kanadasse ja elasid sealses eestlaste koloonias Stuarti järve ääres.

Katkendeid raamatust:

"Teisest maailmasõjast sain esmakordselt aimu 1941. a suvel, seistes jõe äärde ehitatud sauna uksel. Taevas oli saksa lennukite rivi. Kuulsin vanemate inimeste kommentaare. Vähe hiljem istusin vankris Kohila vallamaja ees. Isa oli tulnud kogu perega mingeid asju ajama. Kohila Paberivabriku ja Keila jõe kohal toimus õhulahing vene lennuki ja saksa Stuka vahel. Pärast manöövreid ja mõlemapoolseid kuulipilduja valanguid, hakkas vene lennuk suitsema ja kukkus alla. Meie kandis pidi lahing tulema."

"Esimesed kaks klassi käisin 5 km kaugusel asuvas Kohila koolis jalgsi, talvel suuskadega või ka uiskudega mööda Keila jõge. Mõnikord käisin ka paljajalu koolis, kuna suviti selles vanuses jalanõusid ei kandnud (ega korralikke jalanõusid polnudki). Nägin teises klassis käies, tundide vaheajal, kuidas viidi ära Kohila kooli direktor V. Horm." 

"Kohila koolis tegutses ka näitering, mida juhtis meie ajaloo õpetaja mees Uno Loit, kes mängis Eesti filmis "Keskpäevane praam" invaliidi osa."

"1932. a lõpus kõik eesti asunikud lahkusi ka teistest kohtadest Kanadas ja tulid tagasi Eestisse. Nad jätsid pärandina kohanimed, nagu näiteks Pitka Creek (oja), Lind Lake (järv), Paaren´s Beach (rand) ja Colony Point (neem)"

Autoril oli hea meel kohtuda oma endiste koolikaaslastega ja kodukandi rahvaga. Otto Sullakatko kinkis kõigile oma raamatu.

Ulve Kangro näituse "Seto pits" lõpetamine

Pitsinäituse viimasel päeval tutvustas käsitöömeister Ulve Kangro seto pitsi valmistamise ajalugu, traditsioone ja võimalusi, kuidas tekstiile värvikirevate pitsidega kaunistada. Seto pitsi heegeldamine peenvillase lõngaga on aeganõudev tegevus, seda kogesime näitusele järgnenud töötoas Kohila Koolituskeskuses. Ulve Kangro juhendamisel õppisime usinasti pitsi heegeldamise nippe. Saime teada, kuidas kasutada ühel real mitut värvi lõnga ja kuidas neid vahetada rea keskel. Kõik lõngaotsad tuleb põimida töö sisse. Pits peab jääma põlemalt poolt ilus.
Oli põnev ja vaheldusrikas päev. Pühendunud meistri käe all oli suur rõõm uusi oskusi omandada.

Tuhat tänu Ulvele meeldejääva ja sisuka päeva eest!

Ulve Kangro kinkis raamatukogule kaks oma raamatut. Nüüd kõik seto pitsi heegeldama!

Raamatukoguhoidja soovitab.

Kai Aareleid "Linnade põletamine" (Varrak, 2016)
Hilissügisel maamajja saabudes leiab Tiina eest segipaisatud elamise, kust on muude asjade seas varastatud ka isa portree. Tühjaks jäänud laik seinal toob pinnale mälestused lapsepõlvest, kus tühjad kohad ümbritsesid Tiinat nii sõjajärgse Tartu tänavatel kui ka koduseinte vahel. Kadunud aja sümbolina tõuseb esile kodu naabruses asuv korporatsiooni Fraternitas Estica maja.
Kai Aareleid kirjutab oma raamatus "Linnade põletamine" kaasahaaravalt sõjaeelsest ja -järgsest elust Tartus. See on Tiina vanemate esimese kohtumise, perekonna loomise ning Tiina kasvamise lugu. Sündmused on kirja pandud aastate kaupa läbides erinevaid kümnendeid.
Head lugemist!

Mare Iknojani fotonäitus "Rohelised niidud"

Kohila raamatukogu saali kaunistavad  Mare Iknojani loodusfotod. Kunstniku sõnul annab loodus rohkelt inspiratsiooni loominguks.
Kord olid niidud rohelust täis, pilv taevavõlvist vaid harva üle käis... See laul meenub mulle alati, kui rohelisi niitusid näen. (Mare Iknojan)
Võta aega puude ja rohu jaoks ning kõige jaoks, mis kasvab. Naudi lilli, mis kasvavad sinu meeleheks. Loodus maalib meie jaoks päev päeva järel lõpmata ilusaid pilte. Kui me vaid oskame seda näha... (Mare Iknojan)
Looduse nägemise oskus aitab inimesel kasvatada endas ka hingevalgust. Me oleme kõik siin maailmas külalised, tulnud vaid hetkeks. Nautigem siis looduse loodut. (Mare Iknojan)

Meeldivat vaatamist!

Ulve Kangro näitus "Seto pits"

Kohila raamatukogu fuajees on pilkupüüdvad Seto pitsiga kaunistatud käsitööesemed. Tööde autor on käsitöömeister Ulve Kangro. Näituse tutvustuses kirjeldab Ulve: "Esitlen teile oma suure armastuse, värvilise Seto pitsi mustrimänge. Esmakordselt puutusin Seto pitsiga kokku kolmkümmend aastat tagasi. Ja siis algas minu pühendumine ja kiindumus".
"Värviline Seto pits kannab endaga vanu uskumusi kandvaid maagilise tähendusega märke. Värviliste pitside heegeldamist alustati juba 19. sajandi teisel poolel. Seto pitsi eripäraks on olnud villane materjal, säravad värvitoonid ning värvikombinatsioonide rütmiline kordus. Ühestki pitsist ei puudu punane värvitoon, see on "eluvärv" (Ulve Kangro)

Tulge kaunist käsitööd kaema!

Kõik on oodatud!

Moyo Eivase maalinäitus "Saiatagused"

Kohila raamatukogu näitusesaali seinu kaunistavad omapärased maalid. Moyo Eivase isiknäitusel "Saiatagused" on uue kasutuse leidnud pannid, vana saabas ja telliskivi.
"Näitus "Saiatagused" on karikatuurne nägemus ühest väikesest kogukonnast, kes mingil põhjusel nimetavad endid Saiatagusteks. Nad oon eriliselt tavalised inimesed, jäädes silma paistma just erilisuse ja originaalsuse puudumisega. Ja väikestele inimestele kohaselt on Saiatagused veendunud, et ilma nendeta ei oleks üldse mitte midagi. Näitus kajastab Saiataguste rõõme, muresid, hirme, ajalugu ja võib-olaa natuke tulevikkugi". (Moyo Eivas)

Tulge näitust kaema!

Väljapanek on avatud 30. aprillini!

Merike Halliku portselaninäitus "Kevad"

Kohila raamatukogus avati reedel pidulikult Merike Halliku portselaninäitus "Kevad".
"Näitus on inspireeritud meid ümbritsevast loodusest, selle varjunditest, erinevatest vormidest ja kujunditest.
Lage lumesegune väli, tilkuv jääpurikas, maa pinnast tärkav esimene õis päikese käes, annab aimu ilust meie ümber, nii haprast ja kaduvast. Kõik see on leidnud väljundi portselanis, mis on materjalina nii habras, lummav ja õrn." (Merike Hallik)

Tulge imeilusa näitusega tutvuma!

Näitus on avatud 31.maini!

2. aprill - rahvusvaheline lasteraamatupäev.

Selle aasta sõnumi kirjutas Brasiilia lastekirjanik Luciana Sandroni, plakati autor on kirjanik ja illustraator Ziraldo. Sõnumit loe siit:

2. aprill on rahvusvaheline lasteraamatupäev. Sipsiku lasteaia Sipelgate rühma lapsed käisid kuulamas  muinasjuttu " Elas kord ... raamatukogu" ja raamatukoguhaldja Matilda lugu.

Raamatukogutund Männi lasteaia Pääsukeste rühmale

Otsisime koos lastega kevade märke, vaatasime raamatuid kevadlilledest, kuulasime linnulaulu.Tiia Toometi jutust said lapsed teada kuidas Mailill ja Ülane äratasid kevadlilli (Täheke 2009/4). Lihavõttepühadeks meisterdasime rõõmsaid tibusid.

Mälestusnäitus "Jüri Rütmann 80"

Kohila raamatukogus on Jüri Rütmanni 80. sünniaastapäevale pühendatud mälestusnäitus. Näituse ellukutsujad on Virve Õunapuu ja kunstniku tütar Kadri Rütmann. Väljapanekul on eksponeeritud nahka voolitud raamatud, albumid ja külalisraamatud, ehte- ja mälestuskarbid, prillitoosid, ehted, vööd, kottide kavandid ja ka mõned kotid- ridikülid ning tema Kunstiinstituudi koolitööd - maalid, graafika ja joonistused.
Jüri Rütmann on olnud aastaid seotud Nahkgalanteriikombinaadiga "Linda". Peale Kunstiinstituudi lõpetamist töötas seal kunstnikuna ja hiljem peakunstnikuna. Jüri Rütmann on teinud arvukalt  tootekavandeid. Väljapanekul on vaid väike valik tema kavandatud töödest.
 Jüri Rütmann on ka Kohila valla vapi kavandi autor.

Näitus on avatud vaid 30. märtsini!

Olete oodatud

Kohtumine Eesti Antarktika uurija Enn Kaupiga

Enn Kaup on osalenud 9 Antarktika ekspeditsioonis ja viibinud Lõunamandril kokku üle 1200 päeva. Antarktika teemadel on ta avaldanud arvukalt teadus- ja populaarteaduslikke publikatsioone. Tema raamatud "Armulugu  Antarktikaga" ja "Imekaunis Antarktika" tunnistati 2014. a parimateks reisiraamatuteks.
Enn Kaup veenis ka kuulajaid, et Antarktika on lummav, mastaapne, võimas, ohtlik ja karm paik.
Samas kehtivad seal  ranged keskkonnakaitse reeglid. Kalapüük, maavarade luure ja kaevandamine on keelatud. Lõunamandri kaitseks sõlmiti 1959.a  Antarktika leping.
Kas te teate:

•  Antarktika avastastajaks peetakse  F. G. von Bellingshausenit (27.01.1820)
• max jää paksus on 4776 m
• kõige külmem mõõdetud  temperatuur -   89,2 C
• tuul - > 90 m/s

Kohila valla lasteaedade näitus "Meri"

Tänavu tähistatakse merekultuuriaastat. Kohila raamatukogu lasteosakonnas on meie valla lasteaialaste mereteemaline näitus. Inspiratsiooniallikas on seekord meri.

Näitus on avatud 31. märtsini!

Täname tublisid lapsi ja nende juhendajaid!

Olete oodatud!

Raamatukoguhoidja soovitab.

Reeli Reinaus "Verikambi" (Varrak, 2016)

Neli keskkooliõpilast - Kirke, Gustav, Joonas ja Elina - eksivad metsas matkates ära ning ööbivad mahajäetud veskis. Öösel toimuvad Kirke, Gustavi ja Joonasega midagi kummalist ja hommikul on kõigil hea meel veskist lahkuda. Tagasi kodus olles pole miski endine ja müstilised sündmused jätkuvad. Joonas võttis veskist salaja kaasa pildialbumi ja sealt leitud pilt tundmatust tüdrukust hirmutab teda. Kirket tabavad kummalised tahtmatud kirjutamishood ja ta tunneb nagu kirjutaks tema kaudu keegi teine. Gustav näib ainsana veskist ja seal toimuvast midagi teadvat kuid tal on oma saladused mida ta varjab.
Paralleelselt olevikuga on raamatus ka minevikuliin milles räägivad inimesed kellest sajandeid tagasi need hirmsad olevikusündmused alguse said.

Piret Gailiti õlimaalide näitus

Kohila raamatukogu näitusesaali kaunistavad Piret Gailiti õlimaalid. Tööde autor on lõpetanud Tallinna Ülikooli Infoteaduse eriala. Piret Gailit armastab lugeda, reisida ja käsitööd teha. Käsitöö ja meisterdamine on paelunud Piretit juba lapsepõlvest alates. Meelsasti valmistab oma kätega asju, mida saab igapäevaelus kasutada. 2015. aastal oli Kohila raamatukogus Piret Gailiti ja Külli Krooni ehete näitus, mis tekitas vaatajates suurt elevust. Piret Gailiti ja Külli Krooni juhendamisel õpiti valmistama polümeersavist ehteid ja tegema traaditööd.
Keraamika on lummanud Piretit juba lapsepõlves. Kunsti juurde juhatas teda tädi. "Minu tädi (Elvi Gailit) oli Tallinnas Pioneeridepalee kunstiringi juhendaja. Ta üritas mind ikka igakord, kui tema juures käisin joonistama panna. Minule, aga meeldis tookord savist asjakesi palju rohkem meisterdada. Õlivärvidega maalimist alustasin alles peale laste sündi.Eelkõige meeldib maalida loodust. Siis olen ma mõtetes(t) vaba. Loodan, et need pildid viivad teidki veidikeseks igapäeva kiirusest eemale ning täidavad päeva positiivsete tunnetega." (Piret Gailit)

Näitus on avatud 31. märtsini!

Olete oodatud!

Muuminäitus

3. veebruarist 27. veebruarini oli raamatukogu lasteosakonnas Soome Instituudi "Muuminäitus". Näitust külastasid Kohila Gümnaasiumi, Kohila Mõisakooli, Sipsiku ja Männi lasteaedade lapsed. Tutvustasime lastele muumide loojat Tove Janssonit ja lugesime muumilugusid. Lapsed said vaadata multifilme, vastata viktoriini küsimustele, joonistada ja lahendada mõistatusi. Õpetaja Maris Läätse juhendamisel joonistasid Kohila Gümnaasiumi 1.a ja 1. c klasside õpilased toredad pildid.

 Minu laulud

Laulan lilledest, hommikukastest,
paesest maapinnast taldade all,
laulan heledapealistest lastest,
laulan merest, mis sinihall. ...
  Laulan varemeist, valest ja valust,
tuhamägedest, leivast ja tööst,
mitmest tuhandest hüljatud talust,
päevapaistest ja tähisest ööst.
  Laulan rabast ja heinamaalodust,
viljapõllust ja kartulimaast.
Ja kõik need mu laulud on kodust,
minu väikesest Eestimaast.

Virve Osila "Mälestuste tuul", 1990

Ilusat pidupäeva!

Raamatukoguhoidja soovitab.

Katrin Johanson "Läbikäidavad toad" (Varrak, 2015)

Vaartädi hooldekodus vaatamas käies kuuleb Ege juhuslikku mälestuskildu aferisti kuulsusega eraklikust Adost. Vaartädi Els ja Ado olid sõlminud keset arulagedat sõjaaegset julmust ühes Siberi kolkaküla raudteejaamas kokkuleppe, mis järgnenud aastakümnetel unustusehõlma vajus. Ege otsustab mehe üles otsida kuna taipab, et Ado ja Els tähendavad teineteisele rohkemat kui üksnes juhuslik noorpõlvetutvus. Vaheldumisi Elsi ja Adot külastades saab Ege teada kahe kangekaelse ja uhke inimese kummaliselt põimunud elukäigust ning sidemest, mis sai alguse 1930ndatel Nõmme aedlinnas ja jäi püsima nii sõjaaja katsumustes kui ka okupatsiooniaja viletsuses.