Suveraamat 2015

1. juunist algab taas suveprogramm "Suveraamat 2015". Kutsume Kohila valla 1.-9. klasside õpilasi osalema.

Programmis osalemiseks:
1. Vali endale meelepäraseid raamatuid soovitatud raamatute nimekirjast, mida leiad  SIIT:  1.-3.kl, 3.- 5.kl, 6.-9.kl või saad Kohila raamatukogust.

2. Iga laenutatud raamatuga saad kaasa küsitluslehe ja esimesel korral ka oma isikliku lugemispassi, kuhu saad templi, kui oled tagastanud täidetud küsitluslehe või raamatu ainel joonistatud pildi (A4).

3. Korraga saad laenutada kuni 2 raamatut kaheks nädalaks.

4.Suveprogramm "Suveraamat 2015" kestab suvekuudel (juuni, juuli, august).

5. Parimad on need, kes koguvad suve lõpuks oma lugemispassi kõige rohkem templeid. Suvelugemise lõpupeole saavad need, kel on loetud vähemalt 5 raamatut.

6. Raamatukogus on arvamustepuu, kus saad hääletada oma lemmikraamatu poolt.
    Samuti on võimalus anda hinnang oma lemmikraamatule Raplamaa RIKSWEBis Raamatukogu soovituste alt Kohila raamatukogu Suvelugemise soovitusnimekirjadest.

7. PIDU PARIMATELE SEPTEMBRIS! ÜLLATUSED! AUHINNAD!

Raamatukogutund

Sipsiku lasteaia väikesed jaanijussid  käisid tutvumas raamatukoguga ja raamatukoguhoidja tööga.

Pipi sünnipäev

 Palju õnne, Pipilota Viktuaalia Rullkardiina Piparmünta Eefraimitütar Pikksukk!

Pipi Pikksukk, Rootsi lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute peategelane, sai täna, 21. mail 70-aastaseks. Esimene raamat Pipist ilmus 1945. aastal, pealkirjaga "Pipi Pikksukk". Eesti keeles ilmus see, Vladimir Beekmani tõlkes, 1968. aastal.

 Oma tütre Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja lood punapäisest tüdrukust, kellele nime Pipi Pikksukk pani tütar. Tütar ütles ka, et tüdruk  võiks olla üksik,  kes on tugev ja leiab endale kaks parimat sõpra ning, et tal võiks olla ka kaks looma- ahv ja hobune. Ta soovis, et Pipi oleks rikas ja  mõtles välja ka Segasummasuvila. Nii alustaski Lindgren jutustamist imeliku nimega imelikust tüdrukust.

Vestlusring Ants Tammariga

"Raamatus on koolielus märgilise tähendusega sündmused, ettevõtmised, muutused jms, mis on mõjutanud ka paikkonna arengut. On ka meeleolukad, ehedad ja kirkad lood (pildikesed koolielust), mis lühidalt kirjeldavad kooli argipäeva, avades koolipäeva erinevaid  tahke. Ajaraamat aitab elustada ja mõista olnut, olles kohati põhjalik ja kirglik teejuht minevikku. Kirjutatut toetavad kõnekad fotod ja koopiad trükistest. On ajaränd tagasi kooliaega. Igaühel oma rada pidi."
Ants Tammar " Kohila kooli ajaraamat. Koolilood"

Suur- suur tänu  Ants Tammarile, kes andis põhjaliku ülevaate nii Kohila kooli ajaraamatu koostamisest, kui  ka Kohila ajaloost.

Head emadepäeva!

Emmele

....
Siis kui ma kasvan, sul kirjutan raamatu,
lõbusad laulud kus sees,
istutan lilli su unedemaale,
ärgates meeles siis need.
   Emme, sa oota, ma kasvan ju ruttu,
   natuke kannata veel,
   niikaua ikka veel laula mind tuttu,
   hellalt veel pai mulle tee.
                                 Heiki Vilep

Näitus: "Looduse pitsid läbi me sõrmede, südame"

Maikuu tuli pitsiliste koekirjade ja liblikatega. Näitusel "Looduse pitsid läbi me sõrmede, südame" on ilus valik omakandi käsitöömeistrite loomingut. Õhkõrnade Haapsalu sallide kõrval näeme ka jämedamast lõngast kootud kauneid esemeid.
Näitus sai alguse kursusest "Kutsume koos pitsi kuduma". Osalejad olid Mai Kaiva, Irene Vares, Illi Ernits, Anželika Mitt ja Riina Annilo. Tublide käsitööliste juhendajad olid Eda Keller ja Aive Küünarpuu. Aivel  oli üks tore mõte, et näitusel võiks olla veel midagi ilusat, mis lisaks veidi kuma juurde... Selle idee teostaja oli Kreete Eifel, kelle suurim kirg on paberikunst. Kreete valmistas hoiukarbikese, kus hoida käsitööd, nt Haapsalu salle. Karbile kudus kauni pitsi Eda Keller.
Näituse pealkirja "Looduse pitsid läbi me sõrmede, südame"  valmistas kirjakunstnik Heli Rohtla, näituse kauniks esitlemiseks aitas kaasa valla ehituskontsultant Tea Raudsep ja teda abistasid Aive Küünarpuu ning Irene Vares.
Ikka ilu hoieldes siin ilmas...
Näitus on avatud vaid 17. maini.
Meeldivaid  näituse elamusi!