Häid pühi!

Ehalill Halliste gobelääninäitus PAE PEAL

Ehalill Halliste

PAE PEAL

Gobeläänid
eesti rahvuskivi lõikepindade ainestikul.

Paelahmaka põues mu jalge all on merikarpide kohin.
Kuid ainult vaikust, mis palgel tal, ma peoga siluda tohin.
Ellen Niit. Paekivi laul
1965

PAAS ehk paekivi- karbonaatkivimite (lubjakivi, mergel, dolomiit) rahvapärane nimetus eesti keeles.
4. mail. 1992. aastal kinnitati paas ehk lubjakivi Eesti rahvuskiviks. Seda just Lasnamäe ehituspae (Lasnamägi building limestone) võimsa esiletõusu tõttu Põhja-Eesti pankrannikus, kus seda rahvakeeli paekaldana teatakse. Paemurdjad on erinevatele paekihtidele aastasadade jooksul ka otsekohesed ja siirad nimed andnud nagu folkloor ikka: "nutukord", "kollalõug", "ratsatäkk", "papa ja mamma", "mamma tussualune", "tige seitsmene", "tolline nahk", "mädakord" jne. Lasnamäe ehituspaas ei ole värvikirev, aga sellest esmapilgul hallist kivist on võimalik imelisi mustreid välja maalida.

              Kalle Suuroja: Kiviaabits/Eesti kivimid 2004

Paekivi on eesti rahvuskivi, mis oluliselt rikastab meie maa loodust ja kultuuri. Ilma selle rikkuseta poleks meil kirikuid, mõisaid, linnaelamuid ega paljusid teisi paehooneid sellisena nagu nad praegu on. Paeehitised on meid ümbritseva keskkonna endastmõistetav osa, eriti Põhja-Eestis. Selle osa olulisust tajume enamasti alles ajalooga silmitsi seistes, oma kodu ehitades või otsides meenet, mis võiks olla Eesti märk.
                          Helle Perens: Paekivi Eesti ehitistes 2003


Mõni aeg tagasi otsisin väärilist ideed kalli vaimuinimese mälestusmärgi tarvis paekivi käsitlevatest trükistest. Lisaks otsitule leidsin innustava ainese oma vaibaloomingule- eesti paekivide lõikepinnad.


Kivimites olevad elujäljed juhatavad vaatajat Maa ajaloo saladuste juurde, kunagi tärganud elu lätetele. Sellest lättest välja voolanud elujõe teises otsas on inimene ise.

                                                                     Rein Raudsepp


TÄNAN trükiste autoreid:

Helle Perens Paekivi Eesti ehitistes I-III 2003-2006
Kalle Suuroja Kiviaabits/Eesti kivimid 2004


                                                                   Ehalill Halliste     

                                     

                                                    

                                                                             www.ehalillhalliste.com

Olete oodatud külastama meie kodukandi tekstiilikunstniku Ehalill Halliste näitust PAE PEAL.
Näitus on avatud Kohila raamatukogus 31. jaanuarini 2016.   

Käes on advendiaeg

Täna puges põue rõõm, 

täitsa ise puges.

Värsket õhku tuli sõõm - 

paha välja suges.

Kannatlikkust andis lisaks,

mida enne polnud.

Lukku pani tühja kisa,

mis seal vahel olnud.

Kui ka õues lõõtsub tuul,

pori ümberringi,

tean, et lumehelbeid puul

jõuluootus kingib.

                                          Urve Grossthal

Algamas on ootuste aeg - advendiaeg.
Raamatukogus käis külas Männi Lasteaia Jänkude rühm. Lapsed laulsid jõuluootusest, rääkisime advendiajast ja valmistasime koos esimesed advendiküünlad.
Aitäh särasilmsed Jänkud ja õpetajad meeldiva hommikupooliku eest!

Paberipunumise õpituba

Raamatukogu 90 sünnipäev ja raamatukogupäevad

Kohtume raamatukogus!

PPAFF 2015 Kohtumisõhtu Rao Heidmetsaga

23. oktoobril Kohila Raamatukogus

17:30 kohtumisõhtu Rao Heidmetsaga

18.00 PROGRAMM RAO HEIDMETSA RETROSPETKIIV 1:
01 Oracle is Born
02 Papa Carlo teater
03 The Pearlman
04 Noblesse Oblige
05 Kaelkirjak
06 Elutuba
07 Kaasasündinud kohustused / Inherent Obligations


Rao Heidmets on nuku-, mängu- ja reklaamfilmide režissöör, kunstnik, stsenarist ja produtsent.  Hariduselt on Rao Heidmets elektriinsener . Ülikooli päevil osales underground-filmide tegemisel koos Hardi Volmeri, Jaak Arro ja teistega rühmituses "Päratrust Film".

Peale ülikooli lõpetamist  asus  tööle stuudiosse Tallinnfilm animaatorina, kus jätkas 1983–1994 nukufilmide režissöörina . 1999–2001 töötas Heidmets Eesti Televisioonis laste- ja noorteprogrammi peaprodutsendina. 2002. aastast on ta stuudio Nukufilm režissöör.

Lisaks enam kui tosinale nukufilmile ning mängufilmidele "Kallis härra Q" (1998) ja "Heinaloom" (2001) on Rao Heidmets teinud reklaamfilme ja telesaateid, viljelnud graafikat ja esinenud näitustel, korraldanud animatsiooni õppetubasid üliõpilastele ja lastele.  2013.a avaldas raamatu „Animaõpik“

Rao Heidmets on oma animafilmides vahel kasutanud inimesesuurusi nukke ja elavaid näitlejaid. Tema filmid on fantaasiarikkad ja tihti sürrealistlikud. Enamik töid on pälvinud auhindu rahvusvahelistel festivalidel.Tuntumad teosed on "Tuvitädi" (režissööridebüüt, 1983), "Papa Carlo teater" (1988    Grand Prix XIII Rahvusvahelisel CINANIMA festivalil Portugalis, 1989), "Noblesse oblige" (1989), "Elutuba" (1994), "Instinkt" (2003), "Pärlimees" (2006) ja "Kaasasündinud kohustused" (2008,Grand PrixOttawa rahvusvaheline animafilmide festival, Kanada, 2009).

2005.a autasustatud valgetähe V järgu ordeniga. 

Kõik huvilised on oodatud!

Soome Instituudi rändnäitus "Elada, unistada, hõljuda - Tove Jansson".

Raamatukogus on huvitav näitus armastatud kirjaniku, kunstniku ja muumide looja elu- ja loometeest. Lapsepõlvekodu Katjankokka linnajaos, Ullalinna ja Pellinski saarestik - kõik need kolm paika on mõjutanud suurel määral tema loomingut.

Näitusel on 80. aasta jooksul tehtud fotod. Varaseim on pildistatud Tove sünniaastal 1914 ja hilisem 1994. Fotode autorid on Per Olov Jansson, Tove vend, on pildistanud teda lapsepõlves ja noorusaastatel. C. - G. Hagström jäädvustas Tovet alates 1960ndatest kuni vanadusaastateni välja. Lisaks fotograafide loomingule on väljas ka mõned pildid Janssonite perealbumist.

Näitusetekstid on kirjutanud kunstiajaloolane Erik Kruskopf. Pealkirjades on kasutatud tsitaate Tove Janssoni raamatutest "Suveraamat" ja "Haru, üks saar", Tuula Karjaneni kirjutatud Tove Janssoni elulooraamatust ning C. -G. Hagströmi märkmetest.

(kasutatud Soome Instituudi koostatud teksti)

Lugege ka Tuula Karjalaineni raamatut "Tove Jansson: tee tööd ja armasta".

Tulge seda suurepärast näitust vaatama!

Näitus on avatud 30. oktoobrini!

Nahakunstnike Liidu näitus "Hommage Arvo Pärdile"

1. oktoobril tähistatakse ülemaailmselt rahvusvahelist muusikapäeva. Muusikapäeva auks on raamatukogus näitus "Hommage Arvo Pärdile". Näitus tekkis köitekunstnike soovist avaldada austust, imetlust ja tänu Arvo Pärdile tema 80. sünnipäeval.
Ma võiksin võrrelda oma muusikat valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Vaid prisma saab lahutada värvid ja muuta need nähtavaks; selleks prismaks võib olla kuulaja hing.
(Arvo Pärt)
Ilusaid muusikaelamusi tänasel muusikapäeval!

Tulge seda kaunist näitust vaatama!
Olete oodatud!

Näitus on avatud 30. oktoobrini!

Janika Saare lillemantlite ja lapivammuste näitus" Ma olen sügis"

Sügis saabus viiulimängu ja kaunite lillemantlitega. Raamatukogus avati Janika Saare näitus "Ma olen sügis". Hinge ja armastusega valminud lillelisi mantleid ja lapivammuseid tuli uudistama suur hulk käsitöösõpru. Vaatajate pilku köitsid käsitöömeistri  "Vahtavärviline Tulilill", "Pihlane pihtseelik", "Punane Tulilill", "Mustikane pihtseelik" ja "Tuline oktoober". Kõige esinduslikum rõivaese näitusel on "Tikitud lapivammus". See töö pärjati 2008. aastal Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu konkursil "eesti-oma-kuub" I preemiaga.
Janika ise kirjeldab oma loomingut nõnda: "Minu lillemantlite ja lapivammuste lood on loodusest, lapsepõlvest ja igavikulisest igatsusest. Oma töödes kasutan vanu kudumeid ja tootmisjääke, vajadusel koon ja heegeldan juurde. Detailid ühendan käsitsi ja masinaga, viimistlen nõelviltimise ja vanutamisega. Tikand on välja kasvanud vanaema sünnikoha Paistu arhailisest tikandist ning muutunud minu oma käekirjalisteks ornamentideks".
Täname Jaanikat ja näituse avamisele tulnud käsitööhuvilisi!
Näitus on avatud vaid 8. oktoobrini.
Tulge lillemantleid imetlema!

Suveraamat2015

Reedel, 18. septembril  oli Märjamaa Rahvamajas "Suveraamat 2015" lõpupidu. Lõpupeole said kutse 35 Kohila valla tublit suvelugejat.  Kõige rohkem  luges Sigrid Lindoja (4.kl) - 50 raamatut! Raplamaa parimateks lugesid end veel Laura Schotter(4.kl), Egle Piisang, Liis Marleen Rikkinen (5.kl) ja Helena Kurjamaa (6.kl). Suur tänu kõigile osalejatele!

Toredat kooliaastat!

Raamatukogus on huvitav näitus" Aabits on aegumatu". Aabitsad on pärit Piret Keskra erakogust. Vanim  näitusel olev aabits "Emakeele Elawad healed" on koguni aastast 1909. Lisaks aabitsatele on välja pandud ka pinalid, sulepead, pliiatsid, krihvel ja tahvel. See on huvitav retk eri ajastustesse. Suur rõõm on vaadata sarnast aabitsat, millest sai kunagi lugema õpitud. 

Tulge vaatama!

Näitus on avatud 30.septembrini.

Õppereis Riia ja Lätimaa

Näitus "Uued maakoolimajad 1920-1940"

Esmaspäeval, 3. augustil avati raamatukogus Arhitektuurimuuseumi näitus“Traditsionalismist funktsionalismini. Uued maakoolimajad 1920-1940″.
Näitus annab pildi perioodist, kus kooliuuenduse käigus ehitati Eestis 20 aasta jooksul ainuüksi maapiirkonda üle 210 uue hoone. Neist on säilinud ca 160 hoonet, neist koolidena tegutseb täna alla poole. Nende kõrval saab rääkida üha enam seltsimajadest, raamatukogudest ja ka  elamisfunktsioonist, mis kunagistes koolimajades koha on leidnud. Näitusel eksponeeritud 22 koolihoonet annavad kõneka läbilõike tollaste koolimajade stiilisuundumustest tänaseni säilinute hulgas. Lisaks saab ajalooliste fotode abil aimdust ka nendest hoonetest, mis tänaseks kaduvikku on läinud. Ülevaate teema mahukusest annab kaart, millele on kantud 1920.–30. aastatel maale ja alevitesse ehitatud uued algkoolimajad. Põgusalt tutvustatakse 1920. aastatel korraldatud arhitektuurivõistlusi koolimajade tüüpprojektidele, samuti kooliehituses olulist rolli mänginud Põllutöökoja Ehitustalitust.
Kogu perioodil pöörati suurt tähelepanu maa-arhitektuurile ja sealhulgas maakoolide ökonoomsusele, modernsusele ning veel enam traditsioonilisele ehitustavale. Selle tulemusel kerkinud sajad koolimajad moodustavad veel tänagi meie maa-arhitektuuri paremiku. Näitusega loodame juhtida enam tähelepanu vajadusele neid enam hoida ja väärtustada. Näituse kuraator on Sandra Mälk. Näitus on välja kasvanud kuraatori samateemalisest magistritööst.
Koostaja: Sandra Mälk (Arhitektuurimuuseum, 2015)
Näitusel on esindatud Raplamaa koolihoonetest Kehtna algkool, Rapla algkool ja Seli-Hagudi algkool. Täname näituse kuraatorit Sandra Mälku ja Hageri Muuseumi juhatajat Virve Õunapuud, kes vahendas seda huvitavat näitust.
Näitust saab külastada 3. oktoobrini!
Põnevat vaatamist!

Kapa männik loeb

25. juulil ootame kõiki kirjandussündmusele " Kapa männik loeb".
Rohkem teavet  Kapa männik loeb

Suvelugemine täies hoos

Keraamikanäitus "Mälestuseks Sulle"

Rahvusvaheline suurtaieste keraamikasümpoosion toimub tänavu Tohisool viieteistkümnendat korda. 2002. aastast alates on sümpoosionit korraldanud Aigi Orav ja Külli Kõiv.
Tänu Aigi Oravale on Kohila raamatukogus 8. juulist avatud eelnevatel aastatel sümpoosionil osalenud keraamikute minivormide tööde näitus "Mälestuseks Sulle". Näituse meisterlikud ja eriilmelised teosed on erakogudest. Näitust on võimalik Kohila raamatukogus vaadata 31. augustini.

12. juulil kell 15 avatakse tänavuse keraamikasümpoosioni pidulik lõpunäitus Tohisoo pargis ja 14. juulil Tallinna Kunstihoones viieteistkümne aasta jooksul valminud tööde näitus "Tulelummus".

Näituse avamine täna, 8.juulil kell 15.30

Robert Jürjendali plaadiesitluskontsert "Valguse palsam" jääb ära!

8. juulil Kohila raamatukogus toimuma pidanud Robert Jürjendali plaadiesitluskontsert " Valguse palsam" jääb esineja haigestumise tõttu ära. Vabandame!

Jaanipäev

Jaaniussike roomab
jaaniõhtut tooma,

süütab öö hakul
suve lävepaku.

Jaaniöö tuletukid
suve läbi ta kukil
püüavad läita tuld.

Heljo Mänd, "Rohutuul",

Köitekunstinäitus "Kaitstud avatus"

Kohila raamatukogus avati köitekunstinäitus "Kaitstud avatus". Näituse aluseks on  Peep Ilmeti luulekogu "Sõõlatud luule", mis ilmus 2013. aastal. See on autori kuueteistkümnes luulekogu, mis sisaldab Peep Ilmeti luuletusi alates esimestest katsetustest masinakirjalistes almanahhides ja loomingut kuni möödunud aastatuhande lõpuni. Mahukas järelsõna annab ülevaate autori loomingust, elukäigust ja mõttemaailmast.  Kunstinäituse koostas ja kujundas Tiia Eikholm.
Näituse saatesõnas kirjeldab Peep Ilmet: " Raamatus on sõnum. Selleks, et sõnumit teisteni viia, raamat loodaksegi. Selleks, et raamatu sõnum jõuaks paljudeni, tuleb seda peale kirjas jäädvustamise kaitsta. Raamatu sõnumi kaitserüüks on selle raamatu köide. Seda kaitserüüd kavandades tuletame endile meelde, et küütlev siid võib olla kaitsvam kui terasest turvis, et Ilu võib kaitsta nii ennast kui seda, mida ta ümbritseb. Ja Ilu võib ennast ilmutada mistahes kujul, mistahes materjalis, olgu selleks paber või riie või nahk või puu või isegi teras. Kõige selle juures ei tohi me unustada, et raamatu sõnum peab jääma avatuks."
Tulge selle kauni köitekunstinäitusega tutvuma!
Ilusaid kunsti- ja lugemiselamusi! Tulge raamatukokku ja siit saate laenata ka  Peep Ilmeti luulekogusid!
Näitus on avatud juuni lõpuni.

Näitus "Kalligraafia- kõik on lubatud!

Eile avati Kohila raamatukogus näitus "Kalligraafia- kõik on lubatud!". Näitusel on rikkalik valik kahe kirjakunstile pühendunud naise loomingut. Eda Taevas ja Irene Volk on lähenenud kunstile loovalt ja eksperinteerivalt. Sule ja pintsliga on ringi käidud õrnalt ja graatsiliselt. Silmapaistva kirjakunstimeistri Villu Tootsi raamatus "Kalligraafilisi etüüde" on kirjeldatud kirjakunsti nii: "Kalligraafia see on kirjatähtede ballett". Eda ja Irene tähed tõepoolest tantsivad imelist tantsu võluva muusika saatel. Näituse saatesõnas kirjeldatakse loometeed järmiselt: "Kõik algas 2013. aasta sügisel, kui otsustasime ilusasti kirjutama hakata. Läksime õppima kalligraafiat, kuid tänu meie võrratule juhendajale Anu Purrele avastasime mängumaa, millele seab piirid ainult enda fantaasia.

Oluline õppetund, mille saime, oli teadmine, et kõik on lubatud!.

Näitusel näete Irene täheharjutusi kalligraafia esimesest õppeaastast ja aastaid kirjaga tegelenud Eda kalligraafilisi mänge, mille tulemusel on valminud tema kunstnikuraamatud ja maalid." 

Näitus on avatud juuli lõpuni.

Ilusaid näituseelamusi!

Olete oodatud!

Suveraamat 2015

1. juunist algab taas suveprogramm "Suveraamat 2015". Kutsume Kohila valla 1.-9. klasside õpilasi osalema.

Programmis osalemiseks:
1. Vali endale meelepäraseid raamatuid soovitatud raamatute nimekirjast, mida leiad  SIIT:  1.-3.kl, 3.- 5.kl, 6.-9.kl või saad Kohila raamatukogust.

2. Iga laenutatud raamatuga saad kaasa küsitluslehe ja esimesel korral ka oma isikliku lugemispassi, kuhu saad templi, kui oled tagastanud täidetud küsitluslehe või raamatu ainel joonistatud pildi (A4).

3. Korraga saad laenutada kuni 2 raamatut kaheks nädalaks.

4.Suveprogramm "Suveraamat 2015" kestab suvekuudel (juuni, juuli, august).

5. Parimad on need, kes koguvad suve lõpuks oma lugemispassi kõige rohkem templeid. Suvelugemise lõpupeole saavad need, kel on loetud vähemalt 5 raamatut.

6. Raamatukogus on arvamustepuu, kus saad hääletada oma lemmikraamatu poolt.
    Samuti on võimalus anda hinnang oma lemmikraamatule Raplamaa RIKSWEBis Raamatukogu soovituste alt Kohila raamatukogu Suvelugemise soovitusnimekirjadest.

7. PIDU PARIMATELE SEPTEMBRIS! ÜLLATUSED! AUHINNAD!

Raamatukogutund

Sipsiku lasteaia väikesed jaanijussid  käisid tutvumas raamatukoguga ja raamatukoguhoidja tööga.

Pipi sünnipäev

 Palju õnne, Pipilota Viktuaalia Rullkardiina Piparmünta Eefraimitütar Pikksukk!

Pipi Pikksukk, Rootsi lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute peategelane, sai täna, 21. mail 70-aastaseks. Esimene raamat Pipist ilmus 1945. aastal, pealkirjaga "Pipi Pikksukk". Eesti keeles ilmus see, Vladimir Beekmani tõlkes, 1968. aastal.

 Oma tütre Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja lood punapäisest tüdrukust, kellele nime Pipi Pikksukk pani tütar. Tütar ütles ka, et tüdruk  võiks olla üksik,  kes on tugev ja leiab endale kaks parimat sõpra ning, et tal võiks olla ka kaks looma- ahv ja hobune. Ta soovis, et Pipi oleks rikas ja  mõtles välja ka Segasummasuvila. Nii alustaski Lindgren jutustamist imeliku nimega imelikust tüdrukust.

Vestlusring Ants Tammariga

"Raamatus on koolielus märgilise tähendusega sündmused, ettevõtmised, muutused jms, mis on mõjutanud ka paikkonna arengut. On ka meeleolukad, ehedad ja kirkad lood (pildikesed koolielust), mis lühidalt kirjeldavad kooli argipäeva, avades koolipäeva erinevaid  tahke. Ajaraamat aitab elustada ja mõista olnut, olles kohati põhjalik ja kirglik teejuht minevikku. Kirjutatut toetavad kõnekad fotod ja koopiad trükistest. On ajaränd tagasi kooliaega. Igaühel oma rada pidi."
Ants Tammar " Kohila kooli ajaraamat. Koolilood"

Suur- suur tänu  Ants Tammarile, kes andis põhjaliku ülevaate nii Kohila kooli ajaraamatu koostamisest, kui  ka Kohila ajaloost.

Head emadepäeva!

Emmele

....
Siis kui ma kasvan, sul kirjutan raamatu,
lõbusad laulud kus sees,
istutan lilli su unedemaale,
ärgates meeles siis need.
   Emme, sa oota, ma kasvan ju ruttu,
   natuke kannata veel,
   niikaua ikka veel laula mind tuttu,
   hellalt veel pai mulle tee.
                                 Heiki Vilep

Näitus: "Looduse pitsid läbi me sõrmede, südame"

Maikuu tuli pitsiliste koekirjade ja liblikatega. Näitusel "Looduse pitsid läbi me sõrmede, südame" on ilus valik omakandi käsitöömeistrite loomingut. Õhkõrnade Haapsalu sallide kõrval näeme ka jämedamast lõngast kootud kauneid esemeid.
Näitus sai alguse kursusest "Kutsume koos pitsi kuduma". Osalejad olid Mai Kaiva, Irene Vares, Illi Ernits, Anželika Mitt ja Riina Annilo. Tublide käsitööliste juhendajad olid Eda Keller ja Aive Küünarpuu. Aivel  oli üks tore mõte, et näitusel võiks olla veel midagi ilusat, mis lisaks veidi kuma juurde... Selle idee teostaja oli Kreete Eifel, kelle suurim kirg on paberikunst. Kreete valmistas hoiukarbikese, kus hoida käsitööd, nt Haapsalu salle. Karbile kudus kauni pitsi Eda Keller.
Näituse pealkirja "Looduse pitsid läbi me sõrmede, südame"  valmistas kirjakunstnik Heli Rohtla, näituse kauniks esitlemiseks aitas kaasa valla ehituskontsultant Tea Raudsep ja teda abistasid Aive Küünarpuu ning Irene Vares.
Ikka ilu hoieldes siin ilmas...
Näitus on avatud vaid 17. maini.
Meeldivaid  näituse elamusi!

Tarvo Aro Meti näitus "Vikerpesa"

Kohila raamatukogu seinu kaunistavad Tarvo Aro Meti  Tiffany tehnikas klaasvitraažid. Harrastuskunstniku sõnul oli näituse  inspiratsiooniallikas vikerkaar.

Tulge imetlema ilusaid vitraaže!

Keila kunstiringi SIRLETT keraamikanäitus "Õnnesina"

Maikuus rõõmustab külastajaid  Keila  kunstiringi SIRLETT kaunis keraamika. Kunstiring tegutseb juba 21. aastat õpetaja Sirje Rannametsa juhendamisel. Näitust saab külastada 23. maini.
Kunstiringi tegemistega saab tutvuda   kodulehel web.zone.ee/sirlett ning FB Sirlett.
Häid näituseelamusi!

23. aprill - raamatu ja roosi päev

Raamatu ja roosi päeva traditsiooni järgitakse Eestis alates 1998. aastast. 23. aprilli tähistamine raamatu ja roosi päevana sai alguse 1930. aastatel Barcelonas, kus ühele raamatukaupmehele tuli idee suurendada kirjanduse mõju rahva hulgas, süvendada inimeste lugemisharjumust ning ühtlasi tõsta raamatumüüki – nimelt võiks sel päeval iga mees kinkida naisele roosi ning naine mehele raamatu. Idee levis ja kogus populaarsust. 1995. aastal kuulutas UNESCO Kataloonia raamatu ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks, väärtustamaks raamatu tähtsust ühiskonna ning kultuuri arengus. 23. aprill on kõnekas ka kirjandusajaloo seisukohast, kuna selsamal kuupäeval sündisid Nabokov ja Laxness ning surid  Cervantes ja Shakespeare.

Kirjandushommik Onu Remuse seltsis

Mitu põlvkonda lapsi on üles kasvanud "Onu Remuse jutte" kuulates ja lugedes. Seekordsest "Raamatu sisse minekust" tulid osa saama Kohila Gümnaasiumi 1.a ja 1.b klassi õpilased. Lapsed said teada, et esimene eestikeelne raamat Onu Remuse juttudega ilmus juba 1946. aastal. 1998. aastal tõi Helle Laas Eesti Nukuteatris lavale Joel Chandler Harrise nukunäidendi "Onu Remuse lood", kus Jänese-isanda rollis oli legendaarne Hendrik Toompere. Selle etenduse nukkudega mängisidki täna Tiina Tõnis ja Margit Ring. Nukunäitlejad olid ka lapsed ise.

RIKSWEB: raamatukogu elektronkataloog

Kohila raamatukogu uus lugejaotsingu kataloog asub aadressil https://raplamaa.webriks.ee/ 

Elektronkataloogist saab ise teha otsingut, vaadata eelnevaid laenutusi, reserveerida teavikuid ja pikendada tagastustähtaegu. Lugeja saab kataloogi sisse logida ID-kaardiga. Vanad URRAMI kasutajanimed ja paroolid uues programmis ei kehti. Neid saab uuendada raamatukogus kohapeal.

Raamatukogus on 1 juulini viivisevaba aeg.

Kohtumine kirjanik Andrus Kivirähkiga

Raamatukogus oli külas kirjanik Andrus Kivirähk, kelle loomingut armastavad nii väikesed kui suured lugejad. Andrus Kivirähk on näitekirjanik, prosaist, lastekirjanik, följetonist, humorist. Kohilas kohtus ta 9B, 2B ja 2C klassi õpilastega. Andrus Kivirähk rääkis lastele, et lugema peab mõnuga, see on privileeg. Ta vastas õpilaste küsimustele, rääkis oma loomingust, luges ette lastejutte kogumikust "Karneval ja kartulisalat" ja jagas autogramme.
Täname huvitava kohtumise eest!

2. aprill - rahvusvaheline lasteraamatupäev

2.aprillil, H. C. Anderseni sünnipäeval tähistatakse rahvusvahelist  lasteraamatupäeva. 2015. aasta sõnumi "Palju kultuure, üks lugu" on maailm  saanud Araabia Ühendemiraatidest.
" ... Meid toovad kokku muinaslood -
maailma rahvaste jutud.
Sama lugu on jutustatud  
mitmel viisil ja
mitmes värvingus,
kuid lugu ise on üsna seesama....

 Jagasime seda sõnumit Männi lasteaia Siilipere rühmaga. Lugesime  vendade Grimmide muinasjuttu "Kuldlind" ning seejärel lapsed joonistasid.

Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli näitus

Kohila raamatukogus on Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli õpilaste näitus.

Täname kunstiõpetajat ja lapsi ilusa näituse eest!

Tulge vaatama!

Muusika-aasta viktoriin lastele

Koolivaheajal said lapsed osaleda  muusikaalases viktoriinis. Täname tublisid vastajaid.

Hammas palub hoolitsust!

Märts on Raplamaal hambatervise kuu.

Näitus " Eestimaa vanad karjakellad ja eri riikide karjakellad"

Kohila raamatukogus on näitus "Eestimaa vanad karjakellad ja eri riikide karjakellad" sisearhitekt Ivi-Els Schneideri kogust. Kunstnikul on ligi sada karjakella: vanade Eesti seppade ja teiste maade meistrite tööd. Põnevamad on Ivi-Els Schneideri sõnul meie oma vanad karjakellad. Tema kogu esimene Eesti karjakell on pärit Vormsi saarelt. Reisidelt on kaasa toodud teiste rahvaste suveniirkelli. Maailma eri paikade  karjakelli on kinkinud kunstnikule head sõbrad ja tuttavad. Kogu on täiendanud: A. Pärt, , Ü, Kaljuste, E. Ilves, T. Tepelkov ja paljud teised. Taliolümpiamängudelt on suveniirkellasid toonud Signe Kivi, Kaia Jäppinen ja Lembitu Kuuse.

Näitus on avatud aprilli lõpuni.

Olete oodatud!

Raamatu sisse minek:"Taputilgake"

Tiina Tõnis Nukuteatrist etendas täna Mõisakooli lastele loo väikesest  Taputilgakesest, mis põhineb Lilli Prometi kunstmuinasjutul. See on mõtlemapanev lugu armastusest ja õnnest ja selle kaotamisest.
Tegelastena - Prints Heldmuti, Taputilgakese ja Nicolinana  said osaleda lapsed.
Täname Tiinat ja vaatajaid.