
Veel on midagi, millest maailmas on unistatud: kuidas küll kujundada sõnas tühisematki elulist või elutut asja, nii et lugeja tunneks temas iseenese sündi, olemist ja surma; et kirjeldatu rõõm saaks lugeja rõõmuks, tema mure lugeja mureks, elu tema eluks; et me muutuksime raamatut lugedes, kui vaja nooreks, kuigi oleme vanad, ja vanaks, kuigi oleme noored, et rikas õpiks elama raamatuski vaesena, vaene rikkana; et tunneksime end, kui raamat seda tahab, taevatähena, kirikukellana või liivaterakesena. Selliseid raamatuid on maailmas, selliseid sõnu on meie enestegi raamatuis.
A. H. Tammsaare " Tõe ja õiguse pärast." Rahvaleht nr. 230, 1938 [Valitud artiklid. 1976]
Raamatust A. H.Tammsaare "Naine ja mees. Inimene ja tahtmine: mõtted", 2011. Koostanud Laine Randjärv.
