kolmapäev, 1. juuni 2016

Raamatuesitlus: Otto Sullakatko "Jutustus"


1. juunil   kell 12:00 Kohila raamatukogus Otto Sullakatko raamatu "Jutustus" esitlus.

Otto Sullakatko (s. 23.06.1938) (tehnikateaduste kandidaat PhD) õppis Kohila koolis aastatel 1946-1953. 1956. a Eesti NSV noortemeister maadluses ja 1958. a Eesti täiskasvanute pronks poolraskekaalus. Edasise pürgimise sportlikku tippu maadluses lõpetas tehtud ülekohus NSV Liidu noorte meistrivõistlustel, kus kindel medal ära võeti. Eesti Põlevkivi peadirektor aastatel 1985-1991. Juhtinud Sillamäe Soojuselektrijaama ja Kiviõli Keemiatehast. Raamatus jutustab O. Sullakatko lühidalt oma lapsepõlvest Mälivere külas ja kooliajast Kohilas. Ta kirjutab oma eriala õpingutest, huvitavatest juhtumitest töötades Kaevanduses nr 2 ja Estonia, Tootmiskoondises Eesti Põlevkivi jm. Eraldi peatükk on pühendatud tema vanemate eluloole, kes 1920ndatel rändasid Pitka kutsel Kanadasse ja elasid sealses eestlaste koloonias Stuarti järve ääres.

Katkendeid raamatust:
"Teisest maailmasõjast sain esmakordselt aimu 1941. a suvel, seistes jõe äärde ehitatud sauna uksel. Taevas oli saksa lennukite rivi. Kuulsin vanemate inimeste kommentaare. Vähe hiljem istusin vankris Kohila vallamaja ees. Isa oli tulnud kogu perega mingeid asju ajama. Kohila Paberivabriku ja Keila jõe kohal toimus õhulahing vene lennuki ja saksa Stuka vahel. Pärast manöövreid ja mõlemapoolseid kuulipilduja valanguid, hakkas vene lennuk suitsema ja kukkus alla. Meie kandis pidi lahing tulema."

"Esimesed kaks klassi käisin 5 km kaugusel asuvas Kohila koolis jalgsi, talvel suuskadega või ka uiskudega mööda Keila jõge. Mõnikord käisin ka paljajalu koolis, kuna suviti selles vanuses jalanõusid ei kandnud (ega korralikke jalanõusid polnudki). Nägin teises klassis käies, tundide vaheajal, kuidas viidi ära Kohila kooli direktor V. Horm." 

"Kohila koolis tegutses ka näitering, mida juhtis meie ajaloo õpetaja mees Uno Loit, kes mängis Eesti filmis "Keskpäevane praam" invaliidi osa."

"1932. a lõpus kõik eesti asunikud lahkusi ka teistest kohtadest Kanadas ja tulid tagasi Eestisse. Nad jätsid pärandina kohanimed, nagu näiteks Pitka Creek (oja), Lind Lake (järv), Paaren´s Beach (rand) ja Colony Point (neem)"

Autoril oli hea meel kohtuda oma endiste koolikaaslastega ja kodukandi rahvaga. Otto Sullakatko kinkis kõigile oma raamatu.


Kommentaare ei ole: