esmaspäev, 13. august 2018

Augustikuu lugemissoovitus

Hageri kihelkond: aja lood
Väljaandja: Kohila Vallavalitsus, 2018
Toimetajad: Sigrid Põld, Virve Õunapuu

"Oleme uhked oma juurte üle. Teame, et oleme elanud siin tuhandeid aastaid. Kuigi meie mälu ei ulatu nii kaugele ja kirjalik ajalugu algab põhimõtteliselt alles Läti Henriku kirjapanduga ja Taani hindamisraamatus mainituga, avab maapind meile aeg-ajalt siiski oma peidetud aardeid. maastik jutustab oma lugu, inimene jätab jälje."
                                    Toimetajad Virve Õunapuu ja Sigrid Põld

Ilmunud on mahukas 588 leheküljeline koguteos Hageri kihelkonnast. Raamat annab hea ülevaate Hageri kihelkonna  ajaloost muinasajast kuni tänapäevani. Mõnus lugemine neile keda huvitab kodukandi ajalugu.
Teoses leiavad käsitlemist erinevad ajastud ja teemad.
Autorid: Heiki Hepner (loodus), Jürgen Kusmin (pärandkultuur), Mikk Tali, Liivi Aarma, Ene Holsting (ajalugu), Anu Kivirüüt, Valdo Praust, Ants Hein, Heiki Pärdi (arheoloogia), Sigrid Põld (kirikulugu, ajalugu, muinsuskaitse), Kadri Kruusiauk (kirikuaed ja kalmistud), Jüri Viikberg (murdekeel), Virve Õunapuu (rahvarõivas, haridus, seltiselu, metsavendlus, ajalugu ja mälestusmärgid), Epp Haabsaar, Birgit Salumäe, Kersti Aru (rahvarõivas), Anne Untera (kunstilugu), Maie Toomsalu (P. J. Karell), Jüri Vallsalu, Jaanus Plaat, Viljar Liht, Mattias Palli (kirikud ja kogudused), Olev Streff, Jaanika Liiv (haridus), Martin Andreller (metsavendlus).

kolmapäev, 8. august 2018

Näitus"Eesti koolilaulik läbi aegade: raamatud Olavi Verevi kogust"

Kohila raamatukogu fuajees saab alates 6. augustist tutvuda näitusega "Eesti koolilaulik läbi aegade: raamatud Olavi Verevi kogust".
Eesti laste muusikaline kasvatus sai alguse kodust. Rahvapärasel muusikalisel kasvatusel oli eestlaste elus suur tähtsus. Kui minevikku vaatame, näeme, et ikka on lauldud ja pilli mängitud. Järelikult oli neid oskusi vaja ka järeltulevatele põlvedele edasi anda. Juba mõnekuised imikud äiutati laulu saatel magama. Hällilaule lauldi igas kodus. Lapsi õpetati varakult laulma. Laul oli truuks kaaslaseks iga töö juures. Lauldi külakiigel, jaanitulel, heinatööl, karjas käies. Lauluoskuste kõrval peeti tähtsaks ka pillimänguoskust.

Rahvakoolide tekkimisega kandus muusikalise kasvatuse raskuspunkt kooli. Eesti kooli algusaastatest alates oli laulmine tähtsamaid õppeaineid nii köstrikoolis, vallakoolis, mõisakoolis kui ka kihelkonnakoolis.

19. sajandi esimesel poolel oli Eesti koolis valitsevaks lauluks koraal. Esimene massilise levikuga koraaliviiside raamat oli Punscheli "Koraaliviisi raamat". Esimese eesti rahvalauluna trükiti 1862. aastal Jannseni kogumikus "Eesti laulik" "Kallis Mari". Need laulud said ilmaliku laulu kaevuks.

Kuni Eesti iseseisvumiseni õpetati laulmist peamiselt koorilaulutundides. Laulud, mida õpetati olid enamuses vaimuliku sisuga. Pärast iseseisvumist seati sisse laulutunnid klasside järgi. Õpetama hakati Voldemar Tammani  "Kooli laulmisraamatu" järgi. Uusi laule lastepärast tekstidega hakkas komponeerima Johannes Aavik. Koos Tammaniga anti välja uued koolilaulikud pealkirjaga "Laste laul". Kasutusele võeti lastepärane näitlik noodiõpetus. Koostöös teiste heliloojatega ilmusid "Leelod". Peagi hakkasid "Leelodega" võistlema Riho Pätsi "Lemmiklaulikud". Kõik need laulu- ja muusikaõpikud aitasid lastel muusikast paremini aru saada ja tunda rõõmu eesti heliloojate loomingust".
(Olavi Verev)

Näitus jääb avatuks 27. septembrini!

Tulge vaatama!

esmaspäev, 6. august 2018


Ajakava:
10.30 Kohila suurel sillal JutuPeatuse avamine Kohilast pärit luuletaja Kaarel B. Väljamäe luuletusega "Ma tulen Kohilast".
Seejärel jätkub päev Kapa männikus, kus esinevad
11.00 Kaarel B. Väljamäe,
11.30 Kadri Hinrikus,
12.00 Margus Mikomägi,
12.30 Kai Aareleid,
13.00 Tiit Aleksejev ja päevale paneb punkti 
13.30 Contra.



Kapa Männik Loeb on armas kodukootud kirjandusüritus Kohila alevi südames - Kapa männikus. Eesmärgiks on väärtustada kirjandust ja männikut üheskoos!


reede, 3. august 2018

Kalmer Kaera seinakellade näituse "Ajas liikuv aeg" avamine

Kohila raamatukogus avati 1. augustil Kalmer Kaera seinakellade näitus "Ajas liikuv aeg". Iga maalitud kell on unikaalne, teist sarnast ei leidu. Inspiratsiooni ammutab noormees oma kodukoha loodusest ja ideedest tal puudust ei ole.
Kalmeril on palju harrastusi. 19 aastat on ta keraamikaga tegelenud, teda köidab restaureerimine, T-särkide valmistamine ning küpsetamine. Eelmisel aastal avastas noormees uue põneva hobi - seinakellade maalimise. Kellade valmistamisel kasutab materjalina kasevineeri ja MDF-plaati. Puidupõletiga teeb pildile kontuurid, siis maalib värvidega tausta ja peenemad detailid ning lõpuks lakib pinna üle.
Näitus toimub projekti "Kunst raamatukokku" raames. Kalmer Kaera seinalellade näitus on ringi rännanud juba mitmes Eesti raamatukogus. Avapaugu sai Kabalas, sealt edasi läksid kellad Raplasse, seejärel Tallinnasse ja lõpuks jõudis näitus tagasi Raplamaale, Kohila raamatukokku.
Kui soovite Kalmer Kaera tegemistega paremini kursis olla, siis on võimalus lugeda 31. jaanuaril 2018 ajalehe "Raplamaa Sõnumid" lisalehes Käsitöölane ilmunud artiklit " Kellade maalimisel Kalmer Kaer ideedepuudust ei tunne".

Võimalus on osa võtta ka loosist. Valida näituselt kell, mis kõige enam meeldib ja panna sedel loosikasti.

Näitust saab külastada 27. septembrini!

Tulge vaatama!

esmaspäev, 30. juuli 2018

Pilk pärandkultuuriaastale. Ehalill Halliste gobeläänide näitus "Tanu all - Eesti mõrsjad ja noorikud"

Kohila raamatukogu näitusesaali kaunistavad Ehalill Halliste etnograafilised gobeläänid.
Näitus "Tanu all" on austusavaldus Eesti naise ilumeelele. Tanu alla saamine tähendas neiu abiellumist. Mõrsjate-noorikute peakatted olid 18.-19. sajandil kihelkonniti väga erinevad.

Tanu all - vaibaseerias kujutatud 12 tanutatud mõrsjat-noorikut on vaid killuke rikkalikust rahvariiete varamust, millega esiemad end elu suurpäeval ehtisid.

(Ehalill Halliste)

Kohila raamatukogus on välja pandud portreegobeläänide seeriast 11 vaipa.

Näitus on avatud 1. septembini!

Olete oodatud!

teisipäev, 3. juuli 2018

Sirje Kriisa isikunäitus

Kohila raamatukogus on alates 2. juulist üleval Sirje Kriisa isikunäitus.
Sirje Kriisa on lõpetanud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi tarbekunstnikuna. Töötanud ERKI-s (Eesti Kunstiakadeemia) ja Eesti Rahvusraamatukogus. Praegu on ta Tallinna Keskraamatukogu Kännukuke harukogus köitja. Sirje Kriisa on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Nahakunstnike Liidu liige.
1996. aastal asutas ta mõttekaaslastega Eesti Köitekunstnike Ühenduse ja oli selle juhatuse eesotsas 2014. aastani. Oma elutööks peab ta mitmete rahvusvaheliste köitenäituste ja konverentside "Scripta manent" idee elluviimist ja korraldamist Tallinnas koos erialakaaslastest EKÜ liikmetega: L. Mänd, T. Turo ja R. Haljasmäe. Scripta-näituste eesmärk on tutvustada eesti kirjandust köitekunstiliste vahenditega, kaastes kunstnikke üle maailma.
Sirje Kriisa on korraldanud ka köite- ja nahakunstialaseid kursusi nii Eestis kui ka välismaal, viinud läbi loenguid ja nahakunsti üritusi, kavandanud nahktooteid kunstikombinaadile "Ars", kujundanud nahkrõivaid. Tema köidetud raamatuid on mitmetes kogudes  nii Euroopas, Aasias, Ameerikas, Austraalias kui ka Venemaal. Samuti saab tema valmistatud kunstilisi köited ja rõivaid näha ka Eesti muuseumides.
Käesoleval näitusel on välja pandud köited, kus on kasutatud väga erinevaid materjale ja tehnikaid. Nahku on kunstnik töödelnud, värvinud, voolinud, trükkinud jne.
(Sirje Kriisa)

Näitus on avatud 3. augustini!

Olete oodatud!